Sisukord
Päevakomm
Postimees
01.06.2019
Eesti Sotsiaalminister Tanel Kiik: keegi ei saa lubada, millal teadus saab protsendi SKTst (28) Setode asemele tulevad uued kasakad Omniva ekstöötaja: IT-arendusse kulus asjatult 600 postiljoni palk (9) Majandus Marile koitis hirmutav tõde Tallinna börsi kohta Väikese riskiga investeeringut on keeruline leida Mereriigi lapsed võõrduvad merest Välismaa Põhja-Korea liider lasi äpardunud tippkohtumise arhitekti hukata (4) KOHALIK VAADE. Liberaalide edu paiskas Ungaris poliitilise kaardipaki segi (4) Süürias kardetakse Kristuse keele kadumist Arvamus Heili Sibrits: põletav prügi (3) Juhtkiri: majandus üllatas (4) Naine, kes tõi sotsidele kastanid tulest välja (17) Ratase peks on kindel (78) Saagu Nolan! (5) Ninanips uskmatutele Kultuur Häving ja uuestisünd Jeff ja Tim Nädala plaat: viharavi ilgete poliitroppuste vastu Bonn: džässi­rütmides Beethoveni juubelile vastu Lühike õpetus, kuidas perega Lätis viina järel käia (1) Sport PM Portugalis. Kris Meeke – parim kolme tiitlinõudleja järel Kodu Vabakujuline hekk kääre ei nõua AK Häving ja uuestisünd Piret Kriivan: Eesti lugu on rahvuse lugu Aleksandr Ljubimov: hirm on parim motivaator – nii meil kui ka teil (12) Tallinn 800: miks on Tallinna arheoloogias nii vähe jälgi lastest? Arter Mirjam Nutov: kui riik tahab ääremaalt välja kolida, siis tuleb seda teha intelligentselt (11) Säärejooksukonkursse on siinmail alati peetud Ilona Leib: kunst puudutab ka mitte meeldides Särgist sõbani, pottmütsist põlleni – ja kõik oma kätega! Eestist pärit saladetektiivist sai ühtäkki kirjanik 2500 fantastilist kilomeetrit. Jaagup Kreem täitis oma ammuse unistuse Psühholoogi juurde jooksevad kõik... Õietolmuallergia niidab jalad alt, nii et pea lõhki Sõiduproov. Volkswagen Polo GTi: küpsete maneeridega kähkusõitja Loodusmuuseum liidab ühte kivid ja liitreaalsuse 10 hullu ideed ERKI moeshow’lt – kas julged proovida? Meelelahutus Koomiks Sudoku

Heili Sibrits: põletav prügi

2 min lugemist
Heili Sibrits.  FOTO: MIHKEL MARIPUU/PM/SCANPIX BALTICS

Põlev prügihunnik, mida valvavad kaks relvastatud politseinikku. See oli esimene asi, mida Napolis nägin. Olles turist, pidingi nägema prügi, sest turistina on mind programmeeritud nägema erinevaid vaatamisväärsusi, Napoli on aga prügistreikide poolest kuulus. Kuid see polnud ainus põhjus.

Saabusin Veneetsiast – ehkki linn ägab massiturismi all, on tänavad-kanaliääred puhtad – biennaalilt, mille läbivaks teemaks oli ökokatastroof, inimeste hoolimatu/mõtlematu käitumine, ja seetõttu olin tuules tantsiva rämpsu suhtes eriti tundlik.

Kas me inimestena oleme tõesti nii lollid, et ei saa aru, millised tagajärjed on meie valikutel? Sealsamas Itaalias kurdeti, et kliima on käest ära, suve asemel on vihmane talveilm. Me näeme märke, tunneme neid omal naha, kuid vaatame neist mööda. Teadlased ütlevad, et kui me kohe midagi ette ei võta, siis on varsti juba hilja. Oleme kurdid.

Ka mina eelistan mugavust, tahan majanduskasvu, armastan reisida, see tähendab, et ma pole patust prii. Aga kui võtan kätte plastist vatitiku, siis mõtlen, et peaks viitsima poes natuke ringi vaadata ja ehk leian alternatiivi, sellise, mille looduses lagunemiseks ei kulu paarkümmend aastat. Tahan olla parem inimene, aga praegu olen veel liiga laisk.

Kas me inimestena oleme tõesti nii lollid, et ei saa aru, millised tagajärjed on meie valikutel?

Samas tundsin Itaalias uhkust eestlaste üle, näiteks siis, kui nägin poodi sisenevat noort inimest, kes suitsu lõpetades viskas koni lihtsalt maha, või seda, kuidas õllepudeli kork uhke kaarega tänavale lendas. Ma ei mäleta, millal oleks midagi sellist näinud Eestis. Hoidsin end võõras riigis tagasi, et mitte õiendama hakata, aga valus oli. Olgu siin öeldud, et loodusesse visatud koni lagunemine võtab aega 10–12 aastat. See on väga pikk aeg. Loomulikult võib linnaruumis loota, et keegi tuleb ja koristab tänava…

Ma ei tea, kas rääkimine, kordamine, kunstinäituste (loe ka AK fookuslugu), filmide, fotode jms tegemine on piisav lahendus inimeste käitumise mõjutamiseks. Eesti näitel võib oletada, et kampaania korras, olgu selleks kasvõi «Teeme ära!», saab maailm puhtamaks. Aga lisaks õpetamisele ja heale tahtele on vaja ka survestada, muuta prügi sorteerimine kohustuslikuks, ent mugavaks. Sest inimene on juba selline, et ta valib alati lihtsama tee. Vähemalt lõviosa neist.

Seotud lood
31.05.2019 03.06.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto