Sisukord
AK
Tänane leht
08.06.2019
Eesti Pooliku kooseluseaduse eest hüvitist nõudnud geipaar jääb rahata (9) Setode lahkumine: kõigepealt lapsed, siis vanemad (2) Solman saab osakonna ja hakkab sündimust kasvatama (4) Majandus Börsifirmadel kehvavõitu ajad Intress jääb veel kauaks madalaks Tüli riigiga ajas Hiiumaa väikesadama plaani uppi (2) Välismaa Eesti pääses mittealalise liikmena ÜRO Julgeolekunõukogusse «Turvalised valimised» Kasahstanis Põuases Tšaadis on iga veetilk ellujäämiseks väärtuslik (3) Arvamus Juhtkiri: uhkusega näpud mulda Martin Kutti: leppeta Brexiti ohtlik illusioon (7) Sutteri peas põleb mitu mütsi (8) Lahingupaari lagunemine (2) Taltunud taat-feminist Ainulaadne talent Luua 500 ehk salanägu vaatab aknast välja (1) Disani uus elutuba Viis parimat sel aastal ilmunud albumit suvisteks autosõitudeks Kurb lugu, millel on õnnelik lõpp Nädala plaat. Kaunishingest sirgub pirtsakas parempoolne Kultuur Luua 500 ehk salanägu vaatab aknast välja (1) Disani uus elutuba Viis parimat sel aastal ilmunud albumit suvisteks autosõitudeks Kurb lugu, millel on õnnelik lõpp Nädala plaat. Kaunishingest sirgub pirtsakas parempoolne Sport «Reimi rünnaku» esmaesitlus jõuab vaatajateni Olümpianormi täitnud Johannes Erm: polnud kerge, aga teadsin, mida sihin Marc Gasoli resultatiivsus – Toronto Raptorsi salarelv Kodu Praktiline terrass toob aia tuppa AK Teadlane, kes uurib potipõllundust kui maailmapäästvat tegevust (2) Tallinn 800: kurja eest varjule ehk mida räägivad lukud lukustatust? Oliver Laas: defineerimine ja veenmine (1) Peeter Langovitsi tagasivaade: hingelt noor maestro Eri Klas juubeldas Juku-Kalle Raid: Mart Nutile ja meile kõigile kaasa Luua 500 ehk salanägu vaatab aknast välja (1) Disani uus elutuba Viis parimat sel aastal ilmunud albumit suvisteks autosõitudeks Kurb lugu, millel on õnnelik lõpp Nädala plaat. Kaunishingest sirgub pirtsakas parempoolne Arter Tallinki juhatuse liige Kadri Land: Tallinna-Helsingi tunnelit ei tule! (30) Tänane juubilar: Postimehe Arter sündis kirglikus kultuurisõjas 1000 numbrit hiljem - Arteri esimese kaaneloo kangelane Steve Jürvetson: Maine, ka riigi maine hoidmisega tuleb pidevalt tööd teha (1) Kuninglik ahelsuitsetaja - Taani kuninganna Margrethe II (2) Filmiarvustus: lossis juhtub lõpuks alati midagi Mis toimub kodukohviku köögipoolel? Ma ei tea, kas sa ikka tahad seda teada... VIDEO: Kümme minutit kargamist ja 14 kilo kadunud Sõiduproov. 6 asja, mida me juba teame uuest Subaru Foresterist Tehnoloogiamaailmade sõda. Kuhu viib Huawei boikottimine ja kuidas see meid mõjutab? (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Oliver Laas: defineerimine ja veenmine

5 min lugemist
Oliver Laas FOTO: Liis Treimann/Postimees

Abort“, „demokraatia“, „eutanaasia“, „kunst“, „surm“, „teadus“ ja „vabadus“ – mis on ühist neil ning teistel seesugustel sõnadel? Need on kesksel kohal mitmetes avalikes debattides, milles erimeelsused nende tähenduse üle on kas otseselt või kaudselt osa vaidlusest.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Näiteks abordidebatt ei ole pelgalt vaidlus abordi moraalse lubatavuse üle, vaid see on ühtlasi vaidlus selliste sõnade nagu „abort“ või „inimelu“ tähenduse üle. Disputandid sageli küll defineerivad vaidlusalused sõnad kas otseselt või kaudselt, kuid tihti on näiliselt neutraalsed ja objektiivsed definitsioonid tegelikult kallutatud definitsiooni autorile meelepärase seisukoha kasuks.

Sõnade defineerimine on oluline, sest definitsioonid esitavad reegleid olukordade ja nähtuste liigitamiseks ja nimetamiseks. Näiteks sõna „võrdsus“ definitsioon ütleb meile, milliseid olukordi saab võrdseks liigitada ja milliseid mitte. Kui meil on ühine definitsioon, siis me mõistame ja liigendame maailma sarnaselt. Teaduslikust kontekstist väljaspool on definitsioon sisuliselt otsus teatud sõna teataval viisil kasutada.1

Erinevad definitsioonid pakuvad välja erinevaid viise maailma või selle osade liigitamiseks. Liigitamisviiside vahel valimine tähendab sisuliselt valimist võimalike kirjelduste ja nendega seotud vaatepunktide vahel. Valiku tegemist suunavad meie arvamused ja uskumused. Me saame näiteks erinevad reeglid olukordade liigitamiseks vastavalt sellele, kas tähtsustame oma võrdsuse definitsioonis asjaosaliste võrdväärsust hüvede nimel võistlemise võimalustes või tulemustes. Võrdsete võimaluste rõhutamisel saame võrdseks nimetada ka selliseid olukordi, kus võrdsetel tingimustel võistelnud asjaosalised on lõpuks ebavõrdsed – andekus, töökus, õnn ja teised asjaolud on andnud osale rohkem kui teistele. Tulemusi rõhutavad võrdsuse definitsioonid selliseid olukordi võrdseks nimetada ei luba.

07.06.2019 10.06.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto