Sisukord
Juhtkiri
Postimees
08.06.2019
Eesti Pooliku kooseluseaduse eest hüvitist nõudnud geipaar jääb rahata (9) Setode lahkumine: kõigepealt lapsed, siis vanemad (2) Solman saab osakonna ja hakkab sündimust kasvatama (4) Majandus Börsifirmadel kehvavõitu ajad Intress jääb veel kauaks madalaks Tüli riigiga ajas Hiiumaa väikesadama plaani uppi (2) Välismaa Eesti pääses mittealalise liikmena ÜRO Julgeolekunõukogusse «Turvalised valimised» Kasahstanis Põuases Tšaadis on iga veetilk ellujäämiseks väärtuslik (3) Arvamus Juhtkiri: uhkusega näpud mulda Martin Kutti: leppeta Brexiti ohtlik illusioon (7) Sutteri peas põleb mitu mütsi (8) Lahingupaari lagunemine (2) Taltunud taat-feminist Ainulaadne talent Luua 500 ehk salanägu vaatab aknast välja (1) Disani uus elutuba Viis parimat sel aastal ilmunud albumit suvisteks autosõitudeks Kurb lugu, millel on õnnelik lõpp Nädala plaat. Kaunishingest sirgub pirtsakas parempoolne Kultuur Luua 500 ehk salanägu vaatab aknast välja (1) Disani uus elutuba Viis parimat sel aastal ilmunud albumit suvisteks autosõitudeks Kurb lugu, millel on õnnelik lõpp Nädala plaat. Kaunishingest sirgub pirtsakas parempoolne Sport «Reimi rünnaku» esmaesitlus jõuab vaatajateni Olümpianormi täitnud Johannes Erm: polnud kerge, aga teadsin, mida sihin Marc Gasoli resultatiivsus – Toronto Raptorsi salarelv Kodu Praktiline terrass toob aia tuppa AK Teadlane, kes uurib potipõllundust kui maailmapäästvat tegevust (2) Tallinn 800: kurja eest varjule ehk mida räägivad lukud lukustatust? Oliver Laas: defineerimine ja veenmine (1) Peeter Langovitsi tagasivaade: hingelt noor maestro Eri Klas juubeldas Juku-Kalle Raid: Mart Nutile ja meile kõigile kaasa Luua 500 ehk salanägu vaatab aknast välja (1) Disani uus elutuba Viis parimat sel aastal ilmunud albumit suvisteks autosõitudeks Kurb lugu, millel on õnnelik lõpp Nädala plaat. Kaunishingest sirgub pirtsakas parempoolne Arter Tallinki juhatuse liige Kadri Land: Tallinna-Helsingi tunnelit ei tule! (30) Tänane juubilar: Postimehe Arter sündis kirglikus kultuurisõjas 1000 numbrit hiljem - Arteri esimese kaaneloo kangelane Steve Jürvetson: Maine, ka riigi maine hoidmisega tuleb pidevalt tööd teha (1) Kuninglik ahelsuitsetaja - Taani kuninganna Margrethe II (2) Filmiarvustus: lossis juhtub lõpuks alati midagi Mis toimub kodukohviku köögipoolel? Ma ei tea, kas sa ikka tahad seda teada... VIDEO: Kümme minutit kargamist ja 14 kilo kadunud Sõiduproov. 6 asja, mida me juba teame uuest Subaru Foresterist Tehnoloogiamaailmade sõda. Kuhu viib Huawei boikottimine ja kuidas see meid mõjutab? (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: uhkusega näpud mulda

2 min lugemist
Päeva karikatuur 8.06.2019.  FOTO: Urmas Nemvalts

Neid, kel pole kodus ühtegi isetehtud moosi- või mahlapurki, pole Eestis ilmselt palju. Maal elades on kartulipõld või kasvõi väike peenar porgandite ja sibulate jaoks olemas. Linnas elades varustavad köögiviljade või marjadega enamasti pereliikmed-tuttavad. See on meile ja teistelegi Ida-Euroopa riikidele südamelähedane ja harjumuslik tegevus. Lääne-Euroopa sotsiaalteadlastele võib selline toidukasvatus suurt huvi pakkuda. See lausa üllatab.

Tänases Postimehe arvamus- ja kultuurilisas on intervjuu tšehhi päritolu sotsiaalteadlase Petr Jehličkaga, kes uurib Ida-Euroopas levinud, kuid läänes pigem vähe tuntud potipõllundust keskkonnasäästlikkuse vaatenurgast. Tšehhis on viiendik tarbitavatest parasvöötme puu- ja köögiviljadest majapidamistes kasvatatud, Suurbritannias on sama näitaja 3–5 protsenti. Poolas on toidukasvatusega seotud 50–60 protsenti inimestest, Eestis hinnanguliselt kümmekond protsenti vähem.

Ega vaestel idaeurooplastel jäägi muud üle, kui endale toiduks juurvilju kasvatada, on arvanud Lääne-Euroopa teadlased. Mõne inimese jaoks on toidukasvatus tõesti tingitud võimalusest raha kokku hoida. Jehlička andmete järgi on peamiseks põhjuseks aga hoopis harjumus, nauding, puhas toit ning sotsiaalne suhtlus. Mingis mõttes näitab toidukasvatus ja jagamine seda, et kõik elu aspektid ei pea kommertsialiseeruma. Ja kuidas esialgsest vajadusest on saanud hoopis kogukondliku tähtsusega tegevus. Paljude jaoks on näiteks kartulivõtt või õunamahla tegemine tüütu kohustuse asemel pigem meeleolukas ühistegevus.

Potipõllundusel kui argisena näival tegevusel on aga ka märkimisväärne positiivne ökoloogiline jalajälg. See aitab vähendada CO2-heitmeid ja toidukilomeetreid. Isegi kui inimesed ei kasvata oma aiamaal köögivilju keskkonnaaktivismist, tasub seda mujal maailmas muu hulgas just sellepärast juurutada.

Mingis mõttes näitab toidukasvatus ja jagamine seda, et kõik elu aspektid ei pea kommertsialiseeruma. Ja kuidas esialgsest vajadusest on saanud hoopis kogukondliku tähtsusega tegevus.

Selle asemel, et suuri murulahmakaid madalaks niita, mis on loodusliku mitmekesisuse mõttes sama mõistlik tegevus kui selle asfalteerimine, olekski mõistlik alternatiiv aiamaa. Lisaks saadud toidule saab ilmselt oma osa ka mõni nokkiv lind, niisamuti toimetavad mullas ka igasugused organismid. Säilib elurikkus ja võidab ka keskkond.

Inimene, kes on oma käega pidanud hoolitsema taimede eest, teab ka enam ökosüsteemist. Sellest, et ilma tolmeldajateta paljud taimed ei kasva või sellest, kuidas lepatriinud aitavad lehetäide vastu. Tekib laiem arusaam, kuidas kõik asjad looduses omavahel seotud on. Samas ei kaasne sellega kübetki aktivismi, küll aga vaimne heaolu ja emotsionaalne sidestumine ümbritsevaga.

Mis annakski rohkem emotsionaalset sidet, kui isekasvatatud toit? Nii näeme mikrotasandil, kuidas üks keskkond toimetab. Köögiviljade kasvatamine on meie jaoks elementaarne elu osa, mille üle võiksime aga ehk veidi rohkem uhkust tunda.

Seotud lood
07.06.2019 10.06.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto