Sisukord
Arvamus
Postimees
18.01.2020
Eesti Saaremaa surmakutsar võib peagi tunnistusi anda (3) Ülevaade ⟩ Riigifirmade nõukogusid ootab suurpuhastus (27) Võrtsjärve lähedalt leiti sööstpommitaja piloodi säilmed (1) Koalitsioon ruttas ise pensionireformi muutma (6) Tuntud tohter arvati perearstide seltsist välja Alaveri saatus jääb sakslaste otsustada (16) Jaaganti poliitikaradar. Pean saama oma tahtmise, muidu suren! (3) Välistööjõu palkamise karmistamine paneb vastutuse ettevõtjate õlgadele (24) Mobiilsed kiiruskaamerad tegid mullu üle 22 000 trahvi Keskerakonna Tartu-kriis võib partei võimult viia (10) Kallis uuring ei saa kõrgepalgaliste palgalõhest sotti (10) Suur ülevaade: milles Savisaare protsessi osalisi süüdistati ja kuidas kaitsjad peale jäid (1) Otepää vallavanem sai kahtlustuse omastamises (4) Postimaja ja Coca-Cola kino ehitatakse kokku Rahvastikuminister saab kuus alluvat juurde (13) Ülikooli ja kliinikumi sasipuntra lahtipõimimine sai rohelise tule (7) Põdral on palav, kuid metskits on rahul Majandus Tesla tõuseb võimsalt (6) Taavet liidab endaga Koljati Boeingu õnnetu aasta Naabrid veavad Eestis ebaseaduslikult kaupa laiali (20) Riigikogu võttis 5G-konkursi luubi alla Konkurents kiskus kulleriäris pinged üles (1) Kohus tunneb kuumas äritülis kuriteo hõngu (1) Uus seadus ei aita puuküürnikust lahti saada (7) Autoettevõtete liidu juht: kuidas sa leiad inimese, kes 600 euroga rooli taha istuks? (19) Eesti hakkab tehnikat politiseerima (14) Kohus jättis Novatoursi eksjuhi hiigelsummast ilma Välismaa Postimehe reportaaž: iga hajevil tsiviilpiloodi tuvastamine maksab NATO-le kümneid tuhandeid eurosid (1) Zelenskõi andis peaministrile teise võimaluse (2) Trumpi kaitse mureneb (2) Putini viimatine üllatus Horvaatia plaanib Emmanuel Macroni ümber veenda Indias võeti mõõtu härjataltsutamises Ühendriikidele läheneb taas migrandikaravan Hiina koroonaviirus jõudis üle mere Jaapanisse Maksupitsitajast saab president Putini lubaduste usin elluviija (4) Soome suursaadik Timo Kantola: oleme mõlemad väikesed riigid Putin loob võimaluse Nazarbajevi triki kordamiseks (14) Arvamus Juhtkiri: Saaremaa juhtumi õppetunnid (10) Tarvo Madsen: mõtestamata abi Ebaprofessionaalne poliitik (11) Kõige ausam mees (4) Midagi pole veel lahenenud Eluaegne valitseja (3) Aimar Altosaar: koolijuhid – nipsti on, nipsti ei ole Vastukaja Andrus Karnau: kui riigi­firmast saab tänupreemia (3) Andres Herkel: Monica Ranna halb pretsedent (11) Juhtkiri: stabiilne korruptsioon jätkub (3) Meie Eesti Jako Kull: vaimufookus ja vaimukari (2) Leelo Tungal: vastutajad maksavad ka surnud raudset ruuna (5) Aleksei Lotman: transpordi-keskkonna umbes sõlmed (4) Yoko Alender: Rail Baltic viib Eesti idast läände (36) Kadri Tammepuu: doonorid otsustavad Organidoonorlus: kümnes kõhunääre tuli Rootsist Heli Pilt: uue südamega tulid kaasa uued õed-vennad Aimar Altosaar: algatushimulised eestlased Neveli Niit: «Start-up’i tehes langetad karme valikuid» Henrik Kutberg: idufirmade lumepall lükati veerema 20 aastat tagasi Kultuur Ükskord Cinécittàs ehk FF nagu Federico Fellini (1) Alandamine laval, kellele ja milleks? (3) Fred Jüssi ja Indra võrk (1) Vanasti oli rohi sinisem? Südames elav aeg ja hallid härrad Kui kuulaja ei tule Pia Frausi juurde, siis Pia Fraus tuleb kuulaja juurde Teekond Fred Jüssiga: kuidas saada heaks inimeseks? (1) Uue Melchiori arvustus: Indrek Hargla ja Tallinna rotid Telesari kuninganna Elizabeth II: God Save the Queen* Kultuuri kiirpilk Sport Priit Pulleritsu kolumn: mõnus on peksta Venemaad (5) Sportlase psühholoogiline väljakutse: kuidas saada pingega sõbraks Reim alistas Kristali, mõlemad otsivad väravakütte Leedulased tunnustasid Erki Noolt Eesti käsipallikoondis lõpetas viimaks võidupõua «Nii Anetil kui ka Kaial on head võimalused saada kolmandasse ringi.» (1) Eesti medalisaju saladus: head kaaslased Ermits: õlekõrsi jääb üha vähemaks Talvise laulupeo suur juubel – eesmärk, mille nimel elada (1) Eesti teenis noorteolümpialt kaks kulda ja pronksi Mootorispordimaailm leinab: lõputud liivaväljad nõudsid järjekordse inimelu Nüriks jäänud Kalev/Cramo kaotas Ventspilsile Üks murranguline matš võis sillutada tee olümpiale Tiitlita jäänud prantslane tunneb, et talle tehti liiga Kristin Kuuba ja Raul Must hoiavad selget olümpiakurssi «Ma ei taha siin enam sõita. Olen sellest kohast tüdinud.» Kelly Sildarut hakkab juhendama tema poiss-sõber (13) Tervis Eluohtlikke kukkumisvigastusi saab ennetada lihtsate moodustega Täppismeditsiin aitab ravile allumatu vähiga võidelda Salakaval puugihaigus külvab mõistmatust ja kannatusi (3) Inimeste heldus aitab tõbesid alistada Uued eestlaste loodud rakendused abistavad võitluses vähiga Dermatoloog õpetab, kuidas hoiduda talvel nahakahjustusest Geenide muutmine võib haigustest päästa (1) Südameoperatsiooni vajava Dilara ema: ta on nagu liikuv pomm (7) Budistlik munk õpetab enda sisse vaatama ja pettumusi jätma Väljakutse: kas maratoni on võimalik joosta taimsel kütusel? (2) Luupus vangistas noore eestlanna iseenda kehasse Tänavu ähvardab salakaval seagripp (1) Isoleerimine tööelust vallandas eestlannal skisofreenia Kardioloogia kolib äppi ja pilve Pereterapeut õpetab suhtes ohjad enda kätte haarama (6) Kas enamik apteeke on tõesti sulgemisohus? Kliima Kliimaneutraalsusega venitamine toob Eestile 125 miljonit (3) Soe vesi tappis miljoneid merelinde (1) Bioloog seletab: kuidas meile keskkonnaküsimustes laste, koerte ja maakeradega kärbseid pähe aetakse (11) Kliimamuutus lööb sakslaste juurdunud elu kõikuma (23) Kümnendi lõpus on kliimaselgus veel väga kaugel (3) Nessun dorma ehk täna öösel ei tohi keegi magada (3) Pelletite põletamine kõrvetab näpud (20) REPORTAAŽ: Kliimakonverentsil seisab kesksel kohal kuum õhk (3) Uppuva Veneetsia teadlastel on vaidlemisest kõrini - kliima muutub ja me peame reageerima (10) Uuring: kliimamuutuste tervisemõjud annavad endast juba praegu märku (5) Puust ja punaseks: kuidas igaüks kliimamuutustele vastu astuda saab (2) REPORTAAŽ: Protestijad ja tegutsejad – koolinoored tajuvad kliimavastutust teravalt (2) Inimese ajastu tähendab vastutust Kliima kõrval on meil käsil veel kolm kriisi (6) Kliimamuutuste mõju meredele ja polaaraladele enam ära ei hoia Kliimaneutraalsus – häving või edu? Mis on pildilt puudu? (3) Merendus Tankerid pumpavad vene gaasi Eesti vetes ümber (2) Nord Stream 2 lükkub määramatusse tulevikku (2) Avameretuulepargis hakatakse rannakarpe kasvatama (2) Sonaritehnika avab hüdrograafidele merepõhja saladused Luba käes, väga palju on teha Omaani politsei suurtellimus lööb Saaremaa laevafirma äri õide (7) Eesti rikkaim vald tahab sadamatest loobuda Uus projekt «Kopter» lubab rohkem lendavat kiirabi Eesti perefirma betooni nõutakse Fääri saartest Jaapanini Paadi ajas kummuli ports halba õnne Lõbusõitjad eelistavad paati ostmise asemel rentida Saaremaal vette lastud patrullkaater asub tööle Vahemerel Pärnu jahisadama ruumikitsikust leevendaks lahtikäiv sild (1) USA ja ELi kaubandussõda moonutab luksuspaatide hindu Avamere kala takerdub keskkonnanõuetesse Eestlased magasid elektripaatide turu võidujooksu stardi maha Tallinn Harjumaa tulevik sõidab trammis (5) Tallinn saab lähiaastatel ridamisi uusi monumente (5) Jäätmete käitlejal olgu edaspidi tagatis (3) Muuseumilaeva hulljulge kapten Kalamaja sai bussiliini asemel kasutu peatuse (3) Muinsuskaitse päästab maailma suurimat gobelääni (1) Keskturgu ootab roosiline tulevik (4) Tallinna alkopiirangud: lastega tegelejad poolt, ettevõtjad vastu (5) Tallinn soovib üleriigilist viinamüügikärbet (4) Ulmeline ehitis kerkib tulevikutehnoloogia abil (1) Tallinn plaanib teed läbi Pirita roheala (5) Tarbija Ära mine metsa mütsiga lööma Mille järgi elektripaketti valida? (3) Kui ruttu jõuab valmistoit äärelinna? (1) Taxify tankla tiris hinnad alla ka mujal Septembri ostukorv: Prisma võitis kümne sendiga HINNAVÕRDLUS Millisest poest saab kõige soodsamalt koolitarbeid? Hooliv omanik kiibistab kassi Varjatud puuduste leidmine nõuab spetsialisti silma Enamik rendib liiga väikese peotelgi Laevaga saab nii Visbysse kui ka Piirissaarde Prügi sortimata jätmine võib minna kulukaks (8) Teadus Eestlanna kosmiline tähelend Ajalooline maandumine või häving - India plaanib nädalavahetusel riskantset Kuu-maandumist Vana DNA näitas, millal Uurali geenid Eestisse jõudsid (15) Teadlased lõid GMO-kanad, kes munevad vähiravimeid (7) Kuu tagakülge uurivatel hiinlastel on ambitsioonikad plaanid Lubamatu teadus: geenmuundatud beebide looja kaitses eksperimenti Võltsingud, eetikaprobleemid ja salatsemine - segadus GMO-beebide ümber suureneb Läbimurre: Šveitsi täpsus pani jalust halvatud kõndima (1) Uuring: neandertallased pärandasid meile viiruse eest kaitsvad geenid Eesti teadlane: tänavused keemia-nobelistid on juba praegu maailma paremaks muutnud Mammutuuring näitas, kuidas tundra soojemas kliimas «kasvama» hakkab (1) Kodu Lihtne juhis: Eesti aiapidaja õpetab, kuidas rajada ilus püsilillepeenar Praktiline terrass toob aia tuppa Vabakujuline hekk kääre ei nõua Naabrivalve on jõudnud enam kui 500 paika Eestis Lihtne juhis: kui teada paari tõde, saab terrassi ehitamisega hakkama igaüks Kogukonnaaed toob naabrid ühisele peenrale Eesti naine tõestab, et ideaalne kodu võib olla väga pisike (3) Päikeseelektrit toodab juba paar tuhat kodu (1) Eestlane kipub aiatöödega kasu asemel kahju tegema Noor linnapere astus julge sammu ning kolis maale elama (1) Kaasaegne kasvuhoone teeb taimekasvatuse töö omaniku eest ära Reis Kaubarändur Aasias: Laoses varu mõnuga kannatust Vene hing külmetab Hiina piiri ääres Suure punase saare Madagaskari ühelt rannikult teisele Videolugu Veneetsiast: vihased kohalikud ja hullavad turistid Üheksa rohelist tähelepanekut Ljubljanast «Jutustan sulle Magadanist...» Kultuuride peidetud erinevused Vajad ideid alkoholivabaks puhkuseks? Mine Sharjah’sse! Berliin mäletab müüri ja pisaraid Kaalusekeldused mägiriigis: kas eksib vedrukaal või digikaal? Kui unistad nutivabadest lastest, sõida Tarifale AK EKI keelekool: rutiini sinine puru Peeter Padrik: mida saame teha enne vähktõve ravi Jelena Skulskaja: mis jääb järele teatrist? Ainult mälestus südamesse (4)
Kangelased, puutumatus ja reostus maailma lõpus (1)
Ükskord Cinécittàs ehk FF nagu Federico Fellini (1) JUURIKAS. Mida toob aasta 2020? (1) Võlu on pisiasjades Aja auk. Tõrksa taltsutamatus Nädala plaat: Limp Bizkit pesumasinas Kujundid contra tõed (1) Vikerkaar loeb. Põue ketserlikud peatükid Arter Kuulus ahistamisskandaal, mis jätab pealtnägijad külmaks (1) Priit Pullerits tunnistab üles: kuidas ma tulistasin tuumavõimekusega raketti Riina Õun: «veganinahk» on tegelikult PVC-plast Kuidas valmistuda suusamaratoniks, kui lund ei ole ega tule Lapsepõlveunistus sai teoks Patuse laisklemise kiituseks (4) Kuidas käituda iseenda matustel? Kuno Tammearu: Eestis juuakse liiga palju, sealt ka väga paljud rängad õnnetused (7) Kas kuningakoja muutuste tuul vaibus rassismi ja kõmupressi survel? (1) Briti kokk Kirk Haworth Tallinnas: "Puuk tegi minust vegani." Homses Arteris: läbipõlemisohus päästjad, raketid ja lumenälg Maa Elu Ilmajutt: ebatavaline soojus jätkub Kas Eesti 80aastane külmarekord jääbki püsima? (2) Muhu lihatööstus pakub kohalikku lambaliha Kuidas ananassist endale toataim kasvatada Mao- ja soolehädasid saab ravimtaimedega leevendada Mida uut toob 2020. aasta PRIA klientidele Põllumehi ootavad muudatused „Are Stockmannis” käiakse teise ringi kaupa ostmas kogu Eestist Talvine Prangli pakatab meretagusest rahust (1) Organic Estonia juht Krista Kulderknup: tegutseda on vaja nüüd ja kohe (1) Üle poole Eestist pildistati ortofotodele Tartu Nils Niitra: Tartu annab vana hullumaja erafirma buldooseri hoolde (7) Vald õpib koos linnadega kaasavat valitsemist Suusamatk kasvas kiiresti tuhandete rahvapeoks Kultuuripärl veeres folklooriarmastaja sülle Monica Rand pole erakonnast välja viskamise pärast nutnud (2) Maratoni juubeliaastal käivitub lumekahur Erkki Bahovski: Moxit Tartus Aasta must kroonika: varasemast rohkem peksmisi ning kõige rohkem tules ja vees hukkunuid Linn kasvatas kirjanikust linnakirjaniku Lagunevad kolossid meenutavad nõukogude aja hiilgust ja viletsust Henn Põlluaas: riigikogul pole kavas saadikutele nõunikke palgata (5) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Jaak Valge: kas Henn Põlluaas tegi sotsidele liiga?

3 min lugemist
Jaak Valge FOTO: Margus Ansu

Vastuseks Tõnu Intsule: diskussioon Eesti sotsialistide mineviku- ja olevikurolli üle on igati teretulnud.

Henn Põlluaasa tänavu ilmunud raamat «Sotsid. Interrinde teine tulemine» on kirjutatud poliitikutöö kõrvalt ja poliitiku sulega. Tõuke andis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehe Jevgeni Ossinovski 2016. aasta 15. mail peetud kõne, kus Ossinovski oma erakonnakaaslaste kiiduavalduste saatel väitis, et «etniline rahvusriik ei ole utoopia, vaid ohtlik ja ebainimlik düstoopia», ning teatas, et Eestis on «avaliku ruumi nurgad ksenofoobset okset täis».

Nüüdseks riigikogu esimeheks valitud Põlluaas üritas avaldada vastuartiklit mitmes peavoolumeedia väljaandes, ent tulutult, ning asus seejärel oma teksti täiendama, mis kasvas lumepallina esialgu brošüüriks, seejärel raamatuks. Niisiis on tegemist just rahvuskonservatiivi, mitte kiretu poliitikaanalüütiku tekstiga. Seega on loogiline, et sedavõrd poliitikat pungil raamat on saanud nii positiivset kui ka negatiivset tagasidet.

Siinkohal reageerin lühidalt Tõnu Intsu artiklile (TPM, 7.6), tema soov sotsialistide mineviku ja oleviku üle diskuteerida on igati teretulnud. Teen seda teadmisega, et lähiajal avaldan Põlluaasa raamatu kohta ka veidi pikema jutu. Seega vaatlen vaid Intsu üht peamist etteheidet, nagu oleks Põlluaas ülehinnanud Eesti sotsialistide lähedust kommunistidega ja osutanud ülekohtuselt sotsialistide osale Eesti iseseisvuse kaotuses 1940. aastal.

Ka näiteks Eesti sotsialistide üks peaideolooge Mihkel Martna kahetses 1930. aastate alguses, et polnud 1917. aastal liitunud kommunistidega, sellest ei saa välja lugeda muud, kui Martna kahetses, et ta oli toetanud Eesti iseseisvust.

Pole kahtlust, et nii sotsialistide kui kommunistide ideoloogiline alus oli ja on marksism. Kahe maailmasõja vahelisel ajal olid marksistlikud maailmaorganisatsioonid Komintern ja Sotsialistlik Töölisinternatsionaal tõepoolest suurema osa ajast omavahelises sisetülis, seda eelkõige Kominterni Moskva-keskse poliitika tõttu. Sotsialistlik Töölisinternatsionaal, kuhu kuulusid ka Eesti sotsialistid, oli põhikirja järgi nende sotsialistlike parteide liit, kelle eesmärk oli kehtestada sotsialistlik tootmissüsteem. Siht oli kommunistide omaga sarnane, ent sotsialistide ja kommunistide, aga ka sotsialistide omavaheliseks tüliküsimuseks oli selle eesmärgi teostamise viis – kas see on võimalik demokraatlikul teel või nõuab proletariaadi diktatuuri kehtestamist.

Komintern ja Sotsialistlik Töölisinternatsionaal tegid 1930. aastatel siiski ka koostööd, st lahknemine polnud jäägitu, nagu väidab Ints.

Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei ja Eestimaa Kommunistlik Partei juhtkondade tasemel koostööd ei teinud ning seda Põlluaas ka ei väida. Küll aga tegid koostööd liikmed ning eri aegadel oli mitu vahepealset poliitilist parteid või ühendust, mis koondasid nii kommuniste kui sotsialiste. Samuti toimus palju liikmete üleminekut ühest leerist teise – kommunistidest said sotsialistid ja vastupidi.

Ka näiteks Eesti sotsialistide üks peaideolooge Mihkel Martna kahetses 1930. aastate alguses, et polnud 1917. aastal liitunud kommunistidega, sellest ei saa välja lugeda muud, kui Martna kahetses, et ta oli toetanud Eesti iseseisvust.

Paika ei pea ka Intsu väide, et juunikommunist Nigol Andresen oli 1934. aastal erakonnast välja heidetud põhjusel, et ta teinud koostööd kommunistidega ja omanud illegaalseid sidemeid Vene saatkonnaga.

Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei lõhenes tõepoolest 1934. aasta veebruaris ning Andresen oma mõttekaaslastega moodustas Marksistliku Töörahva Ühenduse. Kuid lõhenemise põhjuseks ei olnud ühe poole illegaalsed sidemed Nõukogude saatkonnaga. Neist sidemetest avalikult ei räägitud ja neid ei heidetud Andresenile ette. Nende ulatus sai teatavaks alles 80 aastat hiljem Nõukogude diplomaatide ettekannetest, mida säilitatakse Vene Föderatsiooni välispoliitika arhiivis. Kuid mis veel olulisem, kontakte Nõukogude saatkonna diplomaatidega (ja diplomaadi nimel esinenud luurajatega) pidasid 1930. aastate esimesel poolel ka Eesti Sotsialistliku Tööliste Partei juhid Karl Ast ja August Rei.

Nii ei teinud nad küll koostööd Eesti põrandaaluste kommunistidega, vaid olid otsesidemes eestlastest kommunistide Moskva peremeestega. Selle koostöö tulemusena avaldati Eesti sotsialistide ajalehes Nõukogude luure fabritseeringuid, mis kompromiteerisid vabadussõjalasi. See teravdas järsult Eesti sisepoliitilist olukorda. Nõukogude teabeagentuurid paljundasid neid omaenda valesüüdistusi ning see tekitas Eestile mainekahju mujal maailmas.

Küll aga võiks Ints – juhul kui minevikukogemust millekski pidada – sotsialistide juhtidele nõu anda, et nad tänapäeval hoiduksid Eesti sisepoliitilise olukorra teravdamisest ja Eestile mainekahju tekitamast.

Sotsialistide juhid nõudsid ka 1930. aastate alguse keerulises sisepoliitilises võitluses sõnavabaduse keelustamist ja August Rei oli üks 1934. aasta riigipöörde peaarhitekte, aga see on eraldi teema, millest ka Põlluaas on mõnevõrra kirjutanud. Riigipöördest viib põhjuslike seoste jada aga 1940. aasta alistumise või vähemalt selle hääletu vormi juurde.

Missugune roll oli sotsialistidel aga 1940. aastal? Tõnu Ints märgib asjakohaselt, et iseseisvuse kaotuse peamised põhjused olid geopoliitilised tõsiasjad. Ent okupatsioonivõimu pidi keegi ka teostama. Johannes Vares-Barbaruse ebavalitsuse 11 ministrist viis olid kuulunud Eesti sotsialistlikesse erakondadesse, ning kui arvestada Vares-Barbaruse enda kuuluvust Venemaa sotsiaalrevolutsionääride parteisse, olid sotsialistliku taustaga liikmed Varese valitsuses enamuses.

1940. aasta juulis valitud või õigemini määratud marionettparlamendi 80 liikmest oli aga 17 (võib-olla ka mõni enam) eri aegadel kuulunud sotsialistlikesse parteidesse või Eesti Noorsotsialistlikku Liitu. Tõsi, mõni neist võis okupatsioonivõimuga koostööd teha ka naiivses lootuses seda pehmendada.

Loodame, et me ei pea enam kunagi okupatsiooni tingimustes raskeid valikuid tegema. Küll aga võiks Ints – juhul kui minevikukogemust millekski pidada – sotsialistide juhtidele nõu anda, et nad tänapäeval hoiduksid Eesti sisepoliitilise olukorra teravdamisest ja Eestile mainekahju tekitamast. Või kui nad seda teevad, võiksid arvestada, et küllap kunagi see taas välja tuleb.

Seotud lood
17.01.2020 19.01.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto