Sisukord
Maitsemeel
Postimees
15.06.2019
Eesti «Laari nimekirja» koosseis üllatas erakondi (6) Elektritõukerattad hakkavad pealinnas tuhisema jalakäijate vahel (20) Pärt Uusberg: laulupidu on nii hoomamatu, et mõjub omamoodi rahustavalt Majandus Tark raha ja rumal raha. Või on see hoopis vastupidi? (3) Ebaselgetel aegadel sobivad dividendiaktsiad Tallinn loob suurregati Tall Ship Races võõrustamiseks hulga uusi töökohti Välismaa Tankeriplahvatuste järel käib hoogne süü veeretamine (3) 30 aastat Fergana veresaunast: põletatud majad, inimtühi linnajagu ja laibalehk (5) Trumpi ustava meediasõdalase langemine (5) Arvamus Juhtkiri: anarhia kergliikluses Tõnis Oja: kas veel üks paradigma muutus? (9) Väike Martin, vastutaja ja kannataja (4) Minister, kes ei loe (4) Mees kõige keskel Õigluse väike võit (4) Ajaloo kuulsaim filmikriitik Mäng troonile! Kultuur Piraatide küla „kirgiside“ maal Ajaloo kuulsaim filmikriitik Mäng troonile! Sport Väike Martin, vastutaja ja kannataja (4) Kodu Lihtne juhis: Eesti aiapidaja õpetab, kuidas rajada ilus püsilillepeenar AK Jüri Kivimäe: Paul Johansen – sünnilt taanlane, hingelt Eesti ajaloolane Riho Paramonov: pseudoteadus pole mingil juhul teadus (12) Peeter Langovitsi tagasivaade: juubelilaulupeoks monument Jakob Hurdale EKI keelekool: maailma kõige sõltumatum riik Ajaloo kuulsaim filmikriitik Mäng troonile! Arter Arteri suur lugu. Robert Linna: just seda olen kogu elu taga ajanud Miks Dannebrog just Eestis sündis (13) Jüri Kolk: vana plaat Elu24 Pariisis Korea imebändi kontserdil: nüüd tean, kuidas kõlab 80 000 inimest mulle korraga kõrva karjumas Otsustav elupööre: edukas Vene ärimees valis Eesti kodakondsuse (12) Juristidiplomiga preili petis Filmiarvustus «Valu ja hiilgus»: vanameistri peen, ilus ja mõtlik sooritus Võileivahullud viikingid Arvad, et rattasõit on käkitegu? Oh ei, eksid! (1) Sõiduproov haruldase superautoga: McLareni roolis Bikernieki ringrajal Karl-Christoph Rebane: säravaid tähti ei tohi konidena kustutada (8) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Võileivahullud viikingid

7 min lugemist
Hubasus ehk hygge on taanlaste jaoks väga oluline, hygge ei pea olema midagi peent. Piisab kaunilt kaetud lauast, põllulilledest vaasis ja küünaldest. FOTO: Erik Tikan

Taanlaste võileivaarmastus on nii suur, et kui aastate eest olla kaalutud, kas hakata lastele lasteaias ja koolis sooja toitu pakkuma, vallandas see korraliku pahameele.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Mis mõttes sooja toitu! Meie vanaemad, meie emad kasvasid üles lõuna ajal võileibu süües ja nüüd järsku on lastele sooja toitu vaja! Nii algabki hommik Taani peredes võileibade tegemisega ja kui peres on kolm last, nagu seal maal kombeks, siis tuleb neid teha üksjagu.

«Smørrebrød'i (Taani võileib) ostetakse küll, aga seda ei sööda enam nii palju kui varem,» rääkis Kopenhaageni äärelinna Glostrupi kaubanduskeskuses kohvikut pidav Recep Sarii. Hommikul kenitlevad kohviku vitriinis kümned küllusliku kattega võileivad. Pärast pisukest mõtlemist pakub mees, et müüb päevas 60–70 võileiba, ja nagu paljudes teisteski söögikohtades, on tema kohviku päevapakkumine kaks võileiba ja väike õlu või karastusjook. Kõige rohkem ostetakse heeringa ja kartuliga, aga ka krevetivõileibu. Ja kunded on põhiliselt keskealised.

«Ma ütlen oma mehele, et ta hakkab vist keskikka jõudma,» naerab Taani saadik Kristina Miskowiak Beckvard, kes Arterit saatkonnas võõrustas, Glostrupi kohvikupidaja arvamust kuuldes. Saadiku kinnitusel hakkab smørrebrød'i populaarsus Taanis tegelikult kasvama ja seda suuresti tänu tippkokk Claus Meyerile, kes on üks põhjala köögi liikumise loojaid ja veab Taani toidumaailmas tagasi traditsioonilise köögi juurde liikumist. Arterile sel lõunasöögil pakutud võileibade retseptid pärinevadki Claus Meyeri piibli mõõtu kokaraamatust.

«Meile meeldib säästa raha, oleme selles suhtes pisut hollandlaste moodi,» põhjendas Miskowiak Beckvard taanlaste suurt armastust võileibade vastu. Oma võileivakarbiga minnakse tööle, kooli, aga ka muuseumisse. Igas muuseumis on kohviku kõrval teine sama suur, kui mitte suurem saal kaasavõetud võileibade söömiseks.

«Meie pere tegi seda ka, sest muidu me poleks saanud endale kõike neid reise lubada. Mu isa oli arst ja ema meditsiiniõde, nende palga juures oleks see olnud võimatu,» rääkis saadik. Pealegi saab kodus tehtud võileibade puhul kindel olla, et need on tehtud just selle pasteediga, mis lapsele kõige enam maitseb. Saadiku sõnul oli oma moonakotiga väljas käimine nende peres nii tavaline, et kui vahel harva osteti lastele pitsaviil või friikartuleid, oli see suur pidupäev.

Kuigi taanlastel on kümneid võileivaretsepte, ei pea saadiku sõnul neist kinni pidama. «Sa võid süüa, mida tahad, aga kui pole tehtud rukkileivast, pole see õige smørrebrød,» kinnitas ta. Kuigi Eesti poeriiulitel on rukkileibu väljas rohkem kui meetri jagu, seda päris õiget, jämedalt purustatud rukkiteradega leiba meie mail ikkagi ei müüda, ja sellest tekkis suur probleem, kui Eestisse tulid mullu missioonile Taani sõdurid. «200 meest ja naist ei saa pool aastat hakkama ilma õige rukkileivata, aga õnneks leiti koostöös briti kokaga lahendus,» mainis saadik. Nii sai ka sõdureid külastanud prints Joakim Eestis ikka õiget smørrebrød'i. Saadik tunnistab, et tema meelest sobivad Taani võileibade tegemiseks ka Eesti leivad, kuid ta kaasal on teine arvamus. Nii toovad nad kodumaal käies kaasa purustatud rukkiteri, et leib oleks õige Taani mekiga.

14.06.2019 17.06.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto