Sisukord
Film
Postimees
15.06.2019
Eesti «Laari nimekirja» koosseis üllatas erakondi (6) Elektritõukerattad hakkavad pealinnas tuhisema jalakäijate vahel (20) Pärt Uusberg: laulupidu on nii hoomamatu, et mõjub omamoodi rahustavalt Majandus Tark raha ja rumal raha. Või on see hoopis vastupidi? (3) Ebaselgetel aegadel sobivad dividendiaktsiad Tallinn loob suurregati Tall Ship Races võõrustamiseks hulga uusi töökohti Välismaa Tankeriplahvatuste järel käib hoogne süü veeretamine (3) 30 aastat Fergana veresaunast: põletatud majad, inimtühi linnajagu ja laibalehk (5) Trumpi ustava meediasõdalase langemine (5) Arvamus Juhtkiri: anarhia kergliikluses Tõnis Oja: kas veel üks paradigma muutus? (9) Väike Martin, vastutaja ja kannataja (4) Minister, kes ei loe (4) Mees kõige keskel Õigluse väike võit (4) Ajaloo kuulsaim filmikriitik Mäng troonile! Kultuur Piraatide küla „kirgiside“ maal Ajaloo kuulsaim filmikriitik Mäng troonile! Sport Väike Martin, vastutaja ja kannataja (4) Kodu Lihtne juhis: Eesti aiapidaja õpetab, kuidas rajada ilus püsilillepeenar AK Jüri Kivimäe: Paul Johansen – sünnilt taanlane, hingelt Eesti ajaloolane Riho Paramonov: pseudoteadus pole mingil juhul teadus (12) Peeter Langovitsi tagasivaade: juubelilaulupeoks monument Jakob Hurdale EKI keelekool: maailma kõige sõltumatum riik Ajaloo kuulsaim filmikriitik Mäng troonile! Arter Arteri suur lugu. Robert Linna: just seda olen kogu elu taga ajanud Miks Dannebrog just Eestis sündis (13) Jüri Kolk: vana plaat Elu24 Pariisis Korea imebändi kontserdil: nüüd tean, kuidas kõlab 80 000 inimest mulle korraga kõrva karjumas Otsustav elupööre: edukas Vene ärimees valis Eesti kodakondsuse (12) Juristidiplomiga preili petis Filmiarvustus «Valu ja hiilgus»: vanameistri peen, ilus ja mõtlik sooritus Võileivahullud viikingid Arvad, et rattasõit on käkitegu? Oh ei, eksid! (1) Sõiduproov haruldase superautoga: McLareni roolis Bikernieki ringrajal Karl-Christoph Rebane: säravaid tähti ei tohi konidena kustutada (8) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Filmiarvustus «Valu ja hiilgus»: vanameistri peen, ilus ja mõtlik sooritus

3 min lugemist
Filmi «Valu ja hiilgus» põhikolmik: vasakul Asier Etxeandía ja paremal Antonio Banderas, keskel režissöör Pedro Almodovar. FOTO: tootja

Hispaania filmitegija Pedro Almodovar on kinolinadele üle ilma toonud uue meistriteose, mis võib inimestele mõjuda kaht moodi: õhku tõstvalt või maast läbi vajutavalt. Sest film, nagu ilugi, on tihti vaataja silmades.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Nüüdisaegse kinoklassiku uus film «Valu ja hiilgus» räägib vananevast režissöörist – tegelikult muidugi Almodovarist endast –, kes võitleb mitme kroonilise haiguse ja sügava loomingulise kriisiga. Tegemist on väga korraliku, täiskasvanud ja moraalselt küpsele publikule mõeldud filmiga vananemisest, mäletamisest ja leppimisest.

Tänavusel Cannes’i filmifestivalil sai Antonio Banderas oma osatäitmise eest selles filmis parima näitleja auhinna, parima soundtrack’i preemia läks aga filmi heliloojale Alberto Iglesiasele.

Kindlasti tuleb seda filmi vaadata kui Almodovari autobiograafilist tagasivaadet. Kuuldavasti on isegi peaosalise, läbipõlenud režissööri Salvador Mallo (Antonio Banderas) korter täpne koopia filmimeistri enda eluruumidest. Restorani anonüümse klaverimängijana näeme aga Almodovari elukaaslast Fernando Iglesiast, keda klassik tihti oma filmide pisirollidesse palkabki.

Ei saa muigamata jätta, et Banderas näeb Almodovarist oluliselt parem välja. Eks see ole režissööri kui väikese jumala võimalus omaenese autobiograafias.

Vana armastus on osa iga täiskasvanud inimese minevikust ja Almodovar on avalikult homoseksuaalne. Nii on see sättumus, mis mingil arusaamatul põhjusel ikka veel (või juba jälle?) 21. sajandi teise kümnendi lõpul uih- ja aih-reaktsioone põhjustab, samuti osa filmi sisust. Ent Almodovar on geniaalne: oma isiklikku suhet, valusat mälestust käsitleb ta filmis nii, et endiste armastajate sugu ei ole üldse oluline. Olulised on inimesed ning sõltuvuse ja ambitsioonide tõukejõud, mis nad lõpuks lahutab.

Filmi läbiv liin on Salvadori kohtumine oma kunagise staari Alberto Crespoga (Asier Etxeandía), kellega 32 aastat tagasi loometeel tülitsedes lahku mindi. Crespo puhul on tegemist siiski koondkujuga mitmest näitlejast ja ilmselt ka mitmest konfliktist. Ent irooniline ja liigutav on, et meestel on vaja narkouima ja tobedat juhust, et lõpuks välja öelda see, mis päriselt tüli põhjustas. Võib-olla polegi eesti ja hispaania mehed nii väga erinevad, kui tuleb rääkida tähtsatest asjadest.

14.06.2019 17.06.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto