Sisukord
AK
Postimees
15.06.2019
Eesti «Laari nimekirja» koosseis üllatas erakondi (6) Elektritõukerattad hakkavad pealinnas tuhisema jalakäijate vahel (20) Pärt Uusberg: laulupidu on nii hoomamatu, et mõjub omamoodi rahustavalt Majandus Tark raha ja rumal raha. Või on see hoopis vastupidi? (3) Ebaselgetel aegadel sobivad dividendiaktsiad Tallinn loob suurregati Tall Ship Races võõrustamiseks hulga uusi töökohti Välismaa Tankeriplahvatuste järel käib hoogne süü veeretamine (3) 30 aastat Fergana veresaunast: põletatud majad, inimtühi linnajagu ja laibalehk (5) Trumpi ustava meediasõdalase langemine (5) Arvamus Juhtkiri: anarhia kergliikluses Tõnis Oja: kas veel üks paradigma muutus? (9) Väike Martin, vastutaja ja kannataja (4) Minister, kes ei loe (4) Mees kõige keskel Õigluse väike võit (4) Ajaloo kuulsaim filmikriitik Mäng troonile! Kultuur Piraatide küla „kirgiside“ maal Ajaloo kuulsaim filmikriitik Mäng troonile! Sport Väike Martin, vastutaja ja kannataja (4) Kodu Lihtne juhis: Eesti aiapidaja õpetab, kuidas rajada ilus püsilillepeenar AK Jüri Kivimäe: Paul Johansen – sünnilt taanlane, hingelt Eesti ajaloolane Riho Paramonov: pseudoteadus pole mingil juhul teadus (12) Peeter Langovitsi tagasivaade: juubelilaulupeoks monument Jakob Hurdale EKI keelekool: maailma kõige sõltumatum riik Ajaloo kuulsaim filmikriitik Mäng troonile! Arter Arteri suur lugu. Robert Linna: just seda olen kogu elu taga ajanud Miks Dannebrog just Eestis sündis (13) Jüri Kolk: vana plaat Elu24 Pariisis Korea imebändi kontserdil: nüüd tean, kuidas kõlab 80 000 inimest mulle korraga kõrva karjumas Otsustav elupööre: edukas Vene ärimees valis Eesti kodakondsuse (12) Juristidiplomiga preili petis Filmiarvustus «Valu ja hiilgus»: vanameistri peen, ilus ja mõtlik sooritus Võileivahullud viikingid Arvad, et rattasõit on käkitegu? Oh ei, eksid! (1) Sõiduproov haruldase superautoga: McLareni roolis Bikernieki ringrajal Karl-Christoph Rebane: säravaid tähti ei tohi konidena kustutada (8) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Riho Paramonov: pseudoteadus pole mingil juhul teadus

5 min lugemist
Riho Paramonov. FOTO: Erakogu

Kuidas mõista pseudoteadust? Siin ei ole kõik sugugi nii selge, kui võiks esmapilgul tunduda, kirjutab teadusajaloo huviline Riho Paramonov. 

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kõigepealt terminist. Pseudoteadusega samaväärsed või sellega lähedalt seotud on ebateadus, libateadus, marginaalteadus ja patoloogiline teadus. Nagu näha, tõukuvad need kõik täielikult teadusest, ei muust. Tuleme selle juurde tagasi lõpus.

Tuginedes teadusest rääkiva populaarse raamatu „What Science Is and How It Works“ („Mis on teadus ja kuidas see töötab)“ autorile füüsik Gregory Derryle, võiks pseudoteaduse kohta öelda järgmist. Kui päristeadus on uuendusmeelne, avatud värsketele küsimustele, ideedele, avastustele ja tehnikatele, siis pseudoteadus on vanameelne, selle ideed juhuslikud ja staatilised (dogmaatilisus). Pseudoteaduses puuduvad enamasti päristeadusele iseloomulikud protseduurid, praktikad, standardid (vaatlus, eksperiment, verifikatsioon, valsifikatsioon) ja empiirilised leiud, mistõttu see on spekulatiivne. Kui päristeadus tugineb rangele loogikale ja deduktiivsetele järeldustele, siis pseudoteaduses valitsevad loogikaaugud ja mõtete hajusus, ning organiseeritud skeptitsism ja vigade parandamise protsess puuduvad peaaegu täielikult. Pseudoteaduses ei tugineta kunagi eelnenud töödele. Vastukäivused varasemate teadustöödega on isegi kiiduväärt, sest need justkui demonstreerivad esitatavate ideede ainukordsust ja olulisust.

Psühholoog Barry Beyerstein on iseloomustanud pseudoteaduse esindajaid. Nad on paindumatud ehk seotud mingi kindla, kuid küsitava leiu või hüpoteesiga. Tihti tuleb ette tõsiusklikkuse sündroomi. Pole võimalik muuta tõsiuskliku meelt argumentide või tõendite abil, kui tema lähtekohaks on sügav veendumus. Teine oluline faktor hõlmab maagilist mõtlemist. Pseudoteaduse esindajad on avatud selgitustele, millel puudub seos empiirika ja reaalsusega, ning neid motiveerivad teispoolsuse või fantaasiaga seotud motiivid. Tõde ja teadmised ei lähtu tõenditest, vaid tundmustest, ilmutustest ja intuitsioonist. Teadmine, et ortodokssed teadlased on mõnikord ekslikult vastustanud suuri innovaatoreid, annab pseudoteaduse praktiseerijatele õigustuse uskuda nende endi ideede realiseeritavust. Kuna pseudoteaduse viljelejad on tavaliselt kas iseõppijad või pädevad mõnel teisel alal, jääb vajaka formaalsest treenitusest, mistõttu ei suuda nad teadust täielikult mõista.

14.06.2019 17.06.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto