Sisukord
AK
Postimees
15.06.2019
Eesti «Laari nimekirja» koosseis üllatas erakondi (6) Elektritõukerattad hakkavad pealinnas tuhisema jalakäijate vahel (20) Pärt Uusberg: laulupidu on nii hoomamatu, et mõjub omamoodi rahustavalt Majandus Tark raha ja rumal raha. Või on see hoopis vastupidi? (3) Ebaselgetel aegadel sobivad dividendiaktsiad Tallinn loob suurregati Tall Ship Races võõrustamiseks hulga uusi töökohti Välismaa Tankeriplahvatuste järel käib hoogne süü veeretamine (3) 30 aastat Fergana veresaunast: põletatud majad, inimtühi linnajagu ja laibalehk (5) Trumpi ustava meediasõdalase langemine (5) Arvamus Juhtkiri: anarhia kergliikluses Tõnis Oja: kas veel üks paradigma muutus? (9) Väike Martin, vastutaja ja kannataja (4) Minister, kes ei loe (4) Mees kõige keskel Õigluse väike võit (4) Ajaloo kuulsaim filmikriitik Mäng troonile! Kultuur Piraatide küla „kirgiside“ maal Ajaloo kuulsaim filmikriitik Mäng troonile! Sport Väike Martin, vastutaja ja kannataja (4) Kodu Lihtne juhis: Eesti aiapidaja õpetab, kuidas rajada ilus püsilillepeenar AK Jüri Kivimäe: Paul Johansen – sünnilt taanlane, hingelt Eesti ajaloolane Riho Paramonov: pseudoteadus pole mingil juhul teadus (12) Peeter Langovitsi tagasivaade: juubelilaulupeoks monument Jakob Hurdale EKI keelekool: maailma kõige sõltumatum riik Ajaloo kuulsaim filmikriitik Mäng troonile! Arter Arteri suur lugu. Robert Linna: just seda olen kogu elu taga ajanud Miks Dannebrog just Eestis sündis (13) Jüri Kolk: vana plaat Elu24 Pariisis Korea imebändi kontserdil: nüüd tean, kuidas kõlab 80 000 inimest mulle korraga kõrva karjumas Otsustav elupööre: edukas Vene ärimees valis Eesti kodakondsuse (12) Juristidiplomiga preili petis Filmiarvustus «Valu ja hiilgus»: vanameistri peen, ilus ja mõtlik sooritus Võileivahullud viikingid Arvad, et rattasõit on käkitegu? Oh ei, eksid! (1) Sõiduproov haruldase superautoga: McLareni roolis Bikernieki ringrajal Karl-Christoph Rebane: säravaid tähti ei tohi konidena kustutada (8) Meelelahutus Koomiks Sudoku

EKI keelekool: maailma kõige sõltumatum riik

2 min lugemist
Mongoolia pealinn Ulaanbaatar. FOTO: imago/Future Image/Scanpix

Küllap olete kuulnud küsimust, missugune on kõige sõltumatum riik maailmas. Ja tõenäoliselt teate vastustki: Mongoolia, sest temast ei sõltu mitte midagi. Kuid mida tähendab õigupoolest see, et Mongooliast – või ka mõnest teisest maast – ei sõltu mitte midagi? Kas seda, et sellest riigist ei sõltu ükski teine? Või hoopis seda, et sellest riigist ei olene midagi?

Olenema on neist kahest sõnast vanem, ta on sees juba meie esimeses, sada aastat tagasi ilmunud õigekirjutuse-sõnaraamatus. Sõltuma tuleb järgmise ÕSi kolmandas köites 1937, sõna autor on Johannes Voldemar Veski. Nagu Veski oma mälestusteraamatus on kirjutanud, võttis ta uue sõna loomisel aluseks sõna sõltus. Rahvakeeles on sõltuse sõnal mitu varianti.

Niisiis võttis Veski sõltuse ja tuletas sellest verbi, millel on abstraktne tähendus. Varem oli saksa sõna abhängen ja vene sõna зависеть vastena pruugitud tõlkelaenulist ära rippuma. Sellele väljendile on Johannes Aavik 1912. aastal Postimehes püüdnud küll iluravi teha ja ette pannud, et eestilisem oleks öelda ilma ära-sõnata, see on lihtsalt rippuma. Ferdinand Karlson, Veski sõber ja kaasvõitleja, ei uskunud sõltuma-sõna läbiminekusse, kuid Veski oli endas kindel. Sõltuma koos tuletistega sõltumatu, sõltumatus, sõltumus, sõltuv ja sõltuvus saab sisse 1934 ilmunud õigusteaduse sõnastikku ja kolm aastat hiljem ka ÕSi.

Uus sõna võis esialgu tekitada võõristustki. 1929 kirjutab keegi Larus ridibundus (naerukajakas) Päevalehes üsna mürgise veste keeleuuendajate vastu. Oma osa saavad õigekeelsussõnaraamatu koostajad: „Nemad.. wõiwad nüüd tarwitada sõnu, nagu sõltuma, suwatsema, üritama, pürgimus, wältima j. p. t., aga wõhikud ja eemalseisjad ei pääse neile uudissõnadele ligi ning ei tea, mis sanskritti nüüd jälle kõneldakse.“

1930. aastail algab sõltuma-sõna võidukäik. Kui võrrelda sajandi alguskümnendite ja kolmekümnendate aastate ajalehti, näib, et sõltuma võtab üle kõik need ülesanded, mida varem oli täitnud olenema. Kuhu sobib olenema, sobib tõesti enamasti ka sõltuma (näiteks see ei olene ~ ei sõltu minust), kuid mitte alati vastupidi: näiteks riik on ikka sõltumatu ning inimene mõnuainetest sõltuv. Selleks, et olenema-sõna sõltuma kõrval kiduma ei jääks, võime siiski teha vahet: öelda sõltuma, kui mõtleme lõa otsas pidamist (Saksamaa sõltub Vene gaasist), ning olenema, kui räägime pigem mõjutusest (maja kütmine oleneb ilmastikust).

Vahel tuleb abi ka ootamatust kohast. Kui näibki, et olenema-sõna hakkab eesti keelest kaduma, paneme tähele, et kas-küsimusele vastab moodne eestlane enamasti kas „absoluutselt“ või „oleneb“. It depends.

Seotud lood
14.06.2019 17.06.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto