Sisukord
Arvamus
Postimees
15.06.2019
Eesti «Laari nimekirja» koosseis üllatas erakondi (6) Elektritõukerattad hakkavad pealinnas tuhisema jalakäijate vahel (20) Pärt Uusberg: laulupidu on nii hoomamatu, et mõjub omamoodi rahustavalt Majandus Tark raha ja rumal raha. Või on see hoopis vastupidi? (3) Ebaselgetel aegadel sobivad dividendiaktsiad Tallinn loob suurregati Tall Ship Races võõrustamiseks hulga uusi töökohti Välismaa Tankeriplahvatuste järel käib hoogne süü veeretamine (3) 30 aastat Fergana veresaunast: põletatud majad, inimtühi linnajagu ja laibalehk (5) Trumpi ustava meediasõdalase langemine (5) Arvamus Juhtkiri: anarhia kergliikluses Tõnis Oja: kas veel üks paradigma muutus? (9) Väike Martin, vastutaja ja kannataja (4) Minister, kes ei loe (4) Mees kõige keskel Õigluse väike võit (4) Ajaloo kuulsaim filmikriitik Mäng troonile! Kultuur Piraatide küla „kirgiside“ maal Ajaloo kuulsaim filmikriitik Mäng troonile! Sport Väike Martin, vastutaja ja kannataja (4) Kodu Lihtne juhis: Eesti aiapidaja õpetab, kuidas rajada ilus püsilillepeenar AK Jüri Kivimäe: Paul Johansen – sünnilt taanlane, hingelt Eesti ajaloolane Riho Paramonov: pseudoteadus pole mingil juhul teadus (12) Peeter Langovitsi tagasivaade: juubelilaulupeoks monument Jakob Hurdale EKI keelekool: maailma kõige sõltumatum riik Ajaloo kuulsaim filmikriitik Mäng troonile! Arter Arteri suur lugu. Robert Linna: just seda olen kogu elu taga ajanud Miks Dannebrog just Eestis sündis (13) Jüri Kolk: vana plaat Elu24 Pariisis Korea imebändi kontserdil: nüüd tean, kuidas kõlab 80 000 inimest mulle korraga kõrva karjumas Otsustav elupööre: edukas Vene ärimees valis Eesti kodakondsuse (12) Juristidiplomiga preili petis Filmiarvustus «Valu ja hiilgus»: vanameistri peen, ilus ja mõtlik sooritus Võileivahullud viikingid Arvad, et rattasõit on käkitegu? Oh ei, eksid! (1) Sõiduproov haruldase superautoga: McLareni roolis Bikernieki ringrajal Karl-Christoph Rebane: säravaid tähti ei tohi konidena kustutada (8) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: anarhia kergliikluses

2 min lugemist
Päeva karikatuur. FOTO: Urmas Nemvalts

Tehnika areneb aina kiiremas tempos ja kujundab jõudsalt meid ümbritsevat ruumi. Linnastumine on ummistanud kesklinnade sõiduteed, kuid autode vahel ja ümber näeb vuramas üha eriilmelisemaid kergliiklusvahendeid: mopeede ja mopeedautosid ning eri tüüpi rattaid, millele annavad hoogu kas elektrimootor, pedaalivad jalad või järjekordne tõuge. Tuleviku märk, kuid seaduslikus mõttes leiavad need muutused aset paralleelmaailmas.

Sellest suvest saab Tallinnas rentida elektrilisi tõukerattaid. Need üldjuhul kuni 25 km/h liikuvad sõiduvahendid on ilmselt üks kiiremaid viise, kuidas läbida kesklinn. Siiani pole aga päriselt kokku lepitud, kes selline liikleja õigupoolest on. Jalgratturid kirjutati küll mõne aja eest seadusega sõiduteele, ent tõukeratturid on praegu võrdväärsed jalakäijaga. Elektrimootor või mitte, «jalakäijaks loetakse ka rula, rulluiske või -suuski, tõukeratast või -kelku või muid sellesarnaseid abivahendeid kasutav liikleja», sedastab liiklusseadus.

Tallinna abilinnapea Aivar Riisalu pole veendunud, et iga sajakilomees võiks nüüd vanalinnas turistide vahel hoolega hoogu anda, kuid kätt ette ei taha ta ka panna. «Kui asjad lähevad käest ära, küll me siis hakkame reguleerima ja piirama,» ütleb ta Postimehele.

Tegelikult peaks aga linn sellele juba praegu mõtlema. Nagu näitab möödunud nädalal edukalt tööle saadud Tartu rattaringlus, on inimeste huvi kergliiklemise vastu suur. Eriti soojal ajal. Samas on praegune linnaliiklus siiski valdavalt autode päralt. Eri sorti ratturid toimetavad aga parema äranägemise – ja riski tunnetamise – järgi. Nii sõidab mõni neist sõiduteel, kuniks süttinud foorituli ülekäigurajal viskab talle võimaluse kehastuda jalakäijaks. Mõni uljam ei pea foorituld ja liiklusmärke aga üldse miskiks.

Kirjutatagu seadusi üht- või teistpidi, kuskil peab ka ratturitele ruumi olema.

Regulatsioon – ja hiljem selle järgimine – on ilmselgelt hädavajalik. Esimesena tuleb välja mõelda, kes see elektritõukerattur ikkagi on. Tippkiirusel on ta jalakäijale ohtlik. Ent kirjutatagu seadusi üht- või teistpidi, kuskil peab ka ratturitele ruumi olema. Tallinnas on omajagu kergliiklusteid, kuid need pole omavahel ühendatud ja on planeeritud pigem pühapäevaspordiks kui päris liikluseks. Vähe on rattureid, kes suudavad sõiduteele kupatatuna autodega tempot hoida. Enamikule on see ebameeldiv ja paraku ka ohtlik. Elektritõukerattaid ei soovi autoteel näha ilmselt keegi.

Soomlased tegid juba kolme aasta eest elektritõukeratturitest seaduslikus mõttes jalgratturid. Kuid põhjanaabrid on ka oma jalgrattateed autodele mõeldud sõiduradadest selgelt eraldanud. Nõnda pole ratturid ohtlikud ei jalakäijatele ega autojuhtidele.

Tallinn on vastu võtnud rattastrateegia, mis seab eesmärgiks rattateede põhivõrgu väljaehitamise. See pole mitte pelgalt alternatiivitu tee tulevikku, vaid ka tervitatav otsus, mille elluviimine on kõigi linlaste ja külaliste ühistes huvides.

Seotud lood
14.06.2019 17.06.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto