Sisukord
Arvamus
Postimees
22.01.2020
Iraagist naasnud ohvitser: olime maastikul kaitstud Eesti GALERII ⟩ Hämmeldunud taimed on õitsema hakanud Postimehe aasta inimene Tanel Toom: Andresed, Pearud ja Krõõdad on peidus meis kõigis Haigla remondiga haihtus kunstiteos (11) Keskerakond mängis end Tartus võimult välja (12) Väidetav ahistaja: las tüdrukud tulevad tundi pikema seelikuga (23) Tartu pikaaegne võimuliit tüürib lahutuse poole (10) Minister Kiik jälle ministrite Helmete hambus (29) Võimuliit ajab laste kodakondsuse asjas oma jonni (8) Tallinnas Kalamajas leiti uus kalmistu Saaremaa surmakutsar võib peagi tunnistusi anda (3) Jõulud Eestis: naine kaotas rusikahoobist põrna, ema lõi pojale noaga kuklasse (10) Ülevaade ⟩ Riigifirmade nõukogusid ootab suurpuhastus (27) Võrtsjärve lähedalt leiti sööstpommitaja piloodi säilmed (1) Koalitsioon ruttas ise pensionireformi muutma (6) Tuntud tohter arvati perearstide seltsist välja Alaveri saatus jääb sakslaste otsustada (16) Jaaganti poliitikaradar. Pean saama oma tahtmise, muidu suren! (3) Majandus EKP uus juht plaanib suuri strateegilisi muudatusi (1) ANALÜÜS: Luige ja Linnamäe kurnava vastasseisu ootamatu pööre Soome kardab Eesti kaudu smugeldatud kanu ja mune Kütusemüüjad tõstsid marginaali (1) Starbucks seljatas kohtus Eesti ärinaise (2) Kaitsevägi võib mobiliseerida sinu auto (9) Laokil autoromud korjatakse kokku Eesti maksumaksja doteerib Hiina nänni tellimist (30) Tesla tõuseb võimsalt (6) Taavet liidab endaga Koljati Boeingu õnnetu aasta Välismaa Uue viiruse kandjaid on vähemalt viies riigis Hispaanias ohvreid nõudnud torm liikus Prantsusmaale Hiina saatis Interpoli eksjuhi pikaks ajaks vangi Globaalse eliidi kokteilipidu sai 50 Soomet ähvardab uus suur streigilaine Kohalik vaade ⟩ Itaalia vanad partisanid pakuvad retsepti totalitarismi vastu (1) Populistid lahkuvad Norra valitsusest Loodusnähtused räsivad Austraaliat Kriisis Liibanon ootab uut valitsust Persoon ⟩ «Angola printsess» rikastus oma rahva arvelt (4) Liibüa konflikt lööb suurriikide vahele lõhe (8) Arvamus Juhtkiri: EV 100 parim kingitus Ingrid Rüütel: lõpp pärimuse uurimisele? Taavi Madiberk: Eesti suurim ärivõimalus pärast internetirevolutsiooni Herman Kelomees: milline USA demokraat meile sobib? Erkki Bahovski: USA keerab vinti juurde (4) Patrik Hytönen: mahasalgamatu mure jõukudega (14) Andres Herkel: EKRE 30, palju õnne! (4) Kaupo Paal: kohus peab kaitsma nii üürileandjat kui ka üürnikku (5) Merili Vares: suurtootjate panus keskkonnaprobleemide lahendamisel – kas ainult lubadused? Juhtkiri: õppetunnid ahistamisest (2) Mart Raudsaar: ärge ostke elektriautot! (20) Meie Eesti Silvia Kaugia: vägivallal on õige mitu nägu (1) Aimar Altosaar: ükski alandamine ei too kodurahu lähemale Kätlin Konstabel: õigustused pole lahendus, vaid umbtee Eimar Veldre: turvatöötajate õigused suurenevad (4) Andre Lilleleht: kaovad nõuded sularaha veole ja see on probleem Erkki Koort: turvamees ei ela enam ammu Vabaduse puiesteel (1) Kaidi Kolsar: kui hinne sõltub hindajast Piret Järvela: kas eksam või eksamilaadne toode? (2) Martin Ehala: avameelselt hindamisest Jako Kull: vaimufookus ja vaimukari (2) Kultuur NO99 kadumine kasvatas erateatrite rahakotti Viipekeele proovikivi kunstihoones Kultuuri kiirpilk Mis saab, kui armastus saab otsa Nõidkütt ja vereimeja televiisoris teie lähedal Mitmetasandiline kiredraama kingapoes Õnneauk vanadekodu seinas Puudulik katse portreteerida koreograafe Paks Värdjas, kõrged kontsad ja rahvuskonservatism (1) Ükskord Cinécittàs ehk FF nagu Federico Fellini (1) Sport Kas pidev muudatuste karussell Eesti korvpallis on paratamatu? WRC-isad, ärge tehke võidusõidusarja viga! Kalev võttis Avtodori pakutu lahkelt vastu Haaland esimest, Haaland teist, Haaland kolmandat korda! Sildaru oodatud kuld, mis tuli arvatust napimalt (3) Ajalugu teinud McGregor noomis «eksperte» Mudast priiks ja pilk unistuse poole. On’s see reaalne? Kas Kalev/Cramo murrab nukra mustri? Priit Pulleritsu kolumn: mõnus on peksta Venemaad (5) Sportlase psühholoogiline väljakutse: kuidas saada pingega sõbraks Reim alistas Kristali, mõlemad otsivad väravakütte Leedulased tunnustasid Erki Noolt Eesti käsipallikoondis lõpetas viimaks võidupõua «Nii Anetil kui ka Kaial on head võimalused saada kolmandasse ringi.» (1) Eesti medalisaju saladus: head kaaslased Ermits: õlekõrsi jääb üha vähemaks Talvise laulupeo suur juubel – eesmärk, mille nimel elada (1) Tervis Eluohtlikke kukkumisvigastusi saab ennetada lihtsate moodustega Täppismeditsiin aitab ravile allumatu vähiga võidelda Salakaval puugihaigus külvab mõistmatust ja kannatusi (3) Inimeste heldus aitab tõbesid alistada Uued eestlaste loodud rakendused abistavad võitluses vähiga Dermatoloog õpetab, kuidas hoiduda talvel nahakahjustusest Geenide muutmine võib haigustest päästa (1) Südameoperatsiooni vajava Dilara ema: ta on nagu liikuv pomm (7) Budistlik munk õpetab enda sisse vaatama ja pettumusi jätma Väljakutse: kas maratoni on võimalik joosta taimsel kütusel? (2) Luupus vangistas noore eestlanna iseenda kehasse Tänavu ähvardab salakaval seagripp (1) Isoleerimine tööelust vallandas eestlannal skisofreenia Kardioloogia kolib äppi ja pilve Pereterapeut õpetab suhtes ohjad enda kätte haarama (6) Kas enamik apteeke on tõesti sulgemisohus? Kliima Kliimaneutraalsusega venitamine toob Eestile 125 miljonit (7) Soe vesi tappis miljoneid merelinde (1) Bioloog seletab: kuidas meile keskkonnaküsimustes laste, koerte ja maakeradega kärbseid pähe aetakse (11) Kliimamuutus lööb sakslaste juurdunud elu kõikuma (23) Kümnendi lõpus on kliimaselgus veel väga kaugel (3) Nessun dorma ehk täna öösel ei tohi keegi magada (3) Pelletite põletamine kõrvetab näpud (20) REPORTAAŽ: Kliimakonverentsil seisab kesksel kohal kuum õhk (3) Uppuva Veneetsia teadlastel on vaidlemisest kõrini - kliima muutub ja me peame reageerima (10) Uuring: kliimamuutuste tervisemõjud annavad endast juba praegu märku (5) Puust ja punaseks: kuidas igaüks kliimamuutustele vastu astuda saab (2) REPORTAAŽ: Protestijad ja tegutsejad – koolinoored tajuvad kliimavastutust teravalt (2) Inimese ajastu tähendab vastutust Kliima kõrval on meil käsil veel kolm kriisi (6) Kliimamuutuste mõju meredele ja polaaraladele enam ära ei hoia Kliimaneutraalsus – häving või edu? Mis on pildilt puudu? (3) Merendus Tankerid pumpavad vene gaasi Eesti vetes ümber (2) Nord Stream 2 lükkub määramatusse tulevikku (2) Avameretuulepargis hakatakse rannakarpe kasvatama (2) Sonaritehnika avab hüdrograafidele merepõhja saladused Luba käes, väga palju on teha Omaani politsei suurtellimus lööb Saaremaa laevafirma äri õide (7) Eesti rikkaim vald tahab sadamatest loobuda Uus projekt «Kopter» lubab rohkem lendavat kiirabi Eesti perefirma betooni nõutakse Fääri saartest Jaapanini Paadi ajas kummuli ports halba õnne Lõbusõitjad eelistavad paati ostmise asemel rentida Saaremaal vette lastud patrullkaater asub tööle Vahemerel Pärnu jahisadama ruumikitsikust leevendaks lahtikäiv sild (1) USA ja ELi kaubandussõda moonutab luksuspaatide hindu Avamere kala takerdub keskkonnanõuetesse Eestlased magasid elektripaatide turu võidujooksu stardi maha Tallinn Harjumaa tulevik sõidab trammis (5) Tallinn saab lähiaastatel ridamisi uusi monumente (5) Jäätmete käitlejal olgu edaspidi tagatis (3) Muuseumilaeva hulljulge kapten Kalamaja sai bussiliini asemel kasutu peatuse (3) Muinsuskaitse päästab maailma suurimat gobelääni (1) Keskturgu ootab roosiline tulevik (4) Tallinna alkopiirangud: lastega tegelejad poolt, ettevõtjad vastu (5) Tallinn soovib üleriigilist viinamüügikärbet (4) Ulmeline ehitis kerkib tulevikutehnoloogia abil (1) Tallinn plaanib teed läbi Pirita roheala (5) Tarbija Ära mine metsa mütsiga lööma Mille järgi elektripaketti valida? (3) Kui ruttu jõuab valmistoit äärelinna? (1) Taxify tankla tiris hinnad alla ka mujal Septembri ostukorv: Prisma võitis kümne sendiga HINNAVÕRDLUS Millisest poest saab kõige soodsamalt koolitarbeid? Hooliv omanik kiibistab kassi Varjatud puuduste leidmine nõuab spetsialisti silma Enamik rendib liiga väikese peotelgi Laevaga saab nii Visbysse kui ka Piirissaarde Prügi sortimata jätmine võib minna kulukaks (8) Teadus Eestlanna kosmiline tähelend Ajalooline maandumine või häving - India plaanib nädalavahetusel riskantset Kuu-maandumist Vana DNA näitas, millal Uurali geenid Eestisse jõudsid (15) Teadlased lõid GMO-kanad, kes munevad vähiravimeid (7) Kuu tagakülge uurivatel hiinlastel on ambitsioonikad plaanid Lubamatu teadus: geenmuundatud beebide looja kaitses eksperimenti Võltsingud, eetikaprobleemid ja salatsemine - segadus GMO-beebide ümber suureneb Läbimurre: Šveitsi täpsus pani jalust halvatud kõndima (1) Uuring: neandertallased pärandasid meile viiruse eest kaitsvad geenid Eesti teadlane: tänavused keemia-nobelistid on juba praegu maailma paremaks muutnud Mammutuuring näitas, kuidas tundra soojemas kliimas «kasvama» hakkab (1) Kodu Lihtne juhis: Eesti aiapidaja õpetab, kuidas rajada ilus püsilillepeenar Praktiline terrass toob aia tuppa Vabakujuline hekk kääre ei nõua Naabrivalve on jõudnud enam kui 500 paika Eestis Lihtne juhis: kui teada paari tõde, saab terrassi ehitamisega hakkama igaüks Kogukonnaaed toob naabrid ühisele peenrale Eesti naine tõestab, et ideaalne kodu võib olla väga pisike (3) Päikeseelektrit toodab juba paar tuhat kodu (1) Eestlane kipub aiatöödega kasu asemel kahju tegema Noor linnapere astus julge sammu ning kolis maale elama (1) Kaasaegne kasvuhoone teeb taimekasvatuse töö omaniku eest ära Reis Kaubarändur Aasias: Laoses varu mõnuga kannatust Vene hing külmetab Hiina piiri ääres Suure punase saare Madagaskari ühelt rannikult teisele Videolugu Veneetsiast: vihased kohalikud ja hullavad turistid Üheksa rohelist tähelepanekut Ljubljanast «Jutustan sulle Magadanist...» Kultuuride peidetud erinevused Vajad ideid alkoholivabaks puhkuseks? Mine Sharjah’sse! Berliin mäletab müüri ja pisaraid Kaalusekeldused mägiriigis: kas eksib vedrukaal või digikaal? Kui unistad nutivabadest lastest, sõida Tarifale AK EKI keelekool: rutiini sinine puru Peeter Padrik: mida saame teha enne vähktõve ravi Jelena Skulskaja: mis jääb järele teatrist? Ainult mälestus südamesse (5)
Kangelased, puutumatus ja reostus maailma lõpus (1)
Ükskord Cinécittàs ehk FF nagu Federico Fellini (1) JUURIKAS. Mida toob aasta 2020? (1) Võlu on pisiasjades Aja auk. Tõrksa taltsutamatus Nädala plaat: Limp Bizkit pesumasinas Kujundid contra tõed (1) Vikerkaar loeb. Põue ketserlikud peatükid Arter Kuidas valmistuda suusamaratoniks, kui lund ei ole ega tule Kuulus ahistamisskandaal, mis jätab pealtnägijad külmaks (1) Priit Pullerits tunnistab üles: kuidas ma tulistasin tuumavõimekusega raketti (1) Riina Õun: «veganinahk» on tegelikult PVC-plast Lapsepõlveunistus sai teoks Patuse laisklemise kiituseks (4) Kuidas käituda iseenda matustel? Kuno Tammearu: Eestis juuakse liiga palju, sealt ka väga paljud rängad õnnetused (8) Kas kuningakoja muutuste tuul vaibus rassismi ja kõmupressi survel? (1) Briti kokk Kirk Haworth Tallinnas: "Puuk tegi minust vegani." Homses Arteris: läbipõlemisohus päästjad, raketid ja lumenälg Maa Elu Ilmajutt: ebatavaline soojus jätkub Kas Eesti 80aastane külmarekord jääbki püsima? (2) Muhu lihatööstus pakub kohalikku lambaliha Kuidas ananassist endale toataim kasvatada Mao- ja soolehädasid saab ravimtaimedega leevendada Mida uut toob 2020. aasta PRIA klientidele Põllumehi ootavad muudatused „Are Stockmannis” käiakse teise ringi kaupa ostmas kogu Eestist Talvine Prangli pakatab meretagusest rahust (1) Organic Estonia juht Krista Kulderknup: tegutseda on vaja nüüd ja kohe (1) Üle poole Eestist pildistati ortofotodele Tartu Uhke kosmopargi ehituseks määratud aeg hakkab otsa lõppema Keskerakonda ootab jätkulahing Tüdruk läks teatrist koju armi ja veriste käenukkidega (1) Antti Roose ja Garri Raagmaa: Tartut ummistavad lähivaldade autod VIDEO ⟩ Tartu võimuläbirääkimised algasid pehmete teemadega Priit Pullerits: Ranna ja Tootsi lugu on muutunud tartlaste argielus justkui tüütuks purjakile jäänud külaliseks (1) GALERII: Michael Jacksoni koreograaf rabas tantsijad jalust Vooremaalased varusid Eesti rahvuseepose helisalve Jabur draamasari «Õhtud Tartus» Lasteaed peab koolile ruumi tegema ja uksed sulgema Katse: mida arvab massaažitoolist elukutseline massöör? Meelelahutus Koomiks Sudoku

Ülo Niinemets: kergliiklejate valu ja vaev

4 min lugemist
EMÜ taimefüsioloogia professor Ülo Niinemets FOTO: Margus Ansu

Tartu kergliiklusteede hooldus vajab radikaalset parandamist.

Tartus ja Tartuga piirnevates valdades on valminud palju väga häid kergliiklusteid. Avatud on rattaringlus ning Tartu valmiva jalgrattastrateegia kohaselt peaks jalgrattaliikluse osakaal suurenema üks protsent aastas ja samavõrra vähenema autoliikluse osakaal (abilinnapea Raimond Tamm, TPM, 31.5). Indrek Ranniku Tartu üldplaneeringu- ja arenguteenistuse juhatajana lubab (TPM, 24.4), et «jalakäija ja rattur seatakse arengukava järgi esikohale tänavate planeerimisel, liikluse korraldamisel selgitatakse esmalt välja jala ja jalgratastel liikujate huvid». Kiiduväärt plaan, kuid paraku on praeguseks jalgrattatranspordi osakaal ainult kaheksa protsenti ja järsult on kasvanud autokasutamine: viimase 15 aastaga 30 protsendilt 46 protsendile, kasv ühe protsendi võrra aastas. Jalgsi käimine väheneb 1,5 protsendi võrra aastas.

Kust tuleb see paradoks – rohkem kergliiklusteid ja samas vähem kondiaurul liikumist?

Vabas õhus liikujatel on kaks suuremat probleemi: õhusaaste ning kergliiklus- ja kõnniteede hooldus. Mõlemad on eriti terav mure talve- ja kevadkuudel. Tartus põhjustab muu Eestiga võrreldes suuremat õhusaastet suur ahikütte osakaal ja linna pinnareljeef, mistõttu on saaste ei haju kiiresti ja tuulevaikse ilmaga ületab see tervisele ohutuks peetavaid piirväärtusi.

Teine suurem kevadtalvine saasteallikas on asfalditolm, mille kogus õhus suureneb drastiliselt kevadel, kui lumi sulab, aga ka külmadel kuivadel päikesepaistelistel talvepäevadel, kui teekattelt ja teeäärtelt sublimeerub ehk aurustub ilma sulamata lumi ja jää. Eriti keerutavad kuivalt tolmuselt asfaldilt üles tolmu raskeveokid ja bussid. Seetõttu on tänavad, kus liigub rohkem raskeveokeid, kuivadel talvistel päevadel ja kevadkuudel tihti ühtlases peentolmuhägus. Tartus paiknevad kasutatavamad kergliiklusteed transiidikoridoride vahetus läheduses, näiteks Turu tänava ääres, samuti Ihaste silla ääres.

Sel kevadtalvel tuli korduvalt Turu tänava piirkonnas tolmusaaste nii hull, et isegi lähedalt polnud võimalik autonumbreid eristada ja tundus, justkui oleks linnaosale laskunud udu, ainult et tolmumaitseline udu. Päevi, kus talvine või kevadine tolmusaaste ületab kehtestatud piirväärtusi, on suhteliselt lihtne ennustada, näiteks päevad, kus madalrõhkkond sulailmaga asendub külma kõrgrõhkkonnaga. Üks võimalus tolmusaastet vähendada oleks neil päevadel raskeveokite liikluse piiramine (Tartu Postimees, 9. aprill 2018, «Kevadine Tartu välisõhu saastus ei ole sugugi paratamatus»). Kui seda plaanis pole, tuleks kergliiklusteedega piirnevatel magistraalidel teha ka talvist tolmutõrjet.

Suvised tolmuprobleemid on eeskätt seotud tee-ehitusega, näiteks Ihastes Lammi teel ja Ihaste teel, ka Vanemuise tänaval. Ajutised autoteed on kaetud peene tolmava asfaldipuruga, kust siis sõidukite läbimisel peen tolm kuiva ilmaga külgnevatele kergliiklusteedele ja kõnniteedele levib, muutes ratturite ja jalakäijate elu ebameeldivaks. Ka põhjustab suure tolmureostuse näiteks äärekivide kuivlõikamine. Teetööde tolm ei ole paratamatus ja lahendused on lihtsad: kriitilistes kohtades tuleks ajutisi teid kasta, samuti kasutada äärekivide saagimisel tolmuvaba märglõikamist.

Aga tali on jälle tulemas ja selleks, et rattasõit ja jalgsi liikumine kasvaks uutel linna kergliiklusteedel, või kasvõi seda, et rattaringlus hallade saabudes kokku ei kukuks, peab nende talvine hooldus olema vähemalt sama hea kui autoteedel.

Meie kliimas on talvine kergliiklusteede hooldus äärmiselt tähtis, selleta ei ole teid võimalik pea pool aastast sihipäraselt kasutada, kui ehk vaid suusatamiseks. Keskmisest intensiivsema kergliiklusteedel kulgejana kogunes mul eelmise aasta novembri lõpust aprilli alguseni üle 1500 jooksukilomeetri Tartus ja Tartut ümbritsevates valdades ja seetõttu ka mitmeid tähelepanekuid teede hoolduse kohta.

Kõigepealt on kergliiklusteede ja autoteede hooldusstandardid täiesti erinevad. Kuigi kergliiklejad on sõnades linnavalitsuse prioriteet, on talvine teehooldus tugevasti autoteede poole kreeni, seda nii puhastuse sageduses kui ka kvaliteedis. Tavapärane on olukord, kus autoteel on ideaalselt puhas asfalt, kuid külgneval kõnni- või kergliiklusteel on äärmiselt ebatasane kinnisõtkutud lume- ja/või jääkord või lumepuder, isegi siis, kui kergliiklustee on värskelt sahaga üle käidud.

Kui jääl saab jalgrattur veel üsna edukalt naelrehvidega liikuda ja jooksja saab naeltega tossudega kulgeda, siis lumepudrus käivad ka naelrehvid ringi ja jalatsid koguvad lund alla ning annavad tagasi, olgu nad naeltega või ilma, sügavama või madalama mustriga. Tavaline jalgsikäija läheb lihtsalt higiseks ja väsib kiiresti. Krobelise tee ja lumepudru puhul on Tartus tavaks saanud, et oodatakse sula ja liivatatakse, millel ei ole mitte mingisugust tulemust peale selle, et lumepuder on sopane.

Kergliiklusteede hoolduses torkab silma ka äärmine ebaühtlus. Tartu abilinnapea Raimond Tamm mainis veebruaris (TPM, 12.2), et linn hooldab kõiki kergliiklusteid, mis on vähemalt kolm meetrit laiad, ning et kokku on selliseid linna hooldatavaid kergliiklusteid Tartus 52 km. Mõni lõik ongi peaaegu ideaalses korras, näiteks Ihaste silla äärne kergliiklustee. Terve hulk lõike on olnud aastaid väga halvasti hooldatud, justkui oleks sahameestel jaks otsa saanud. Suur erinevus on teehoolduses Tartu ja ümbritsevate valdade vahel. Minu kogemuse kohaselt on mitu talve järjest olnud kõige paremini hooldatud teed Kambja vallas, küll mitte alati ideaalsed, aga möödunud talvel Ülenurmest Tartu poole joostes oli näha, et kohe alates linna sildist oli teehooldus tegemata. Kõik on muidugi suhteline. Nagu Tartuski, olid ka Tartu vallas kergliiklusteed läbi talve keskpäraselt hooldatud ning väga hullus seisus olid need Luunja vallas, kus suure osa talvest ei olnudki võimalik liikuda. Mõistlik oleks vaadata linna ja linnaga piirnevaid kergliiklusteid ühise süsteemina ja kavandada ka ühiselt hooldust, sest teed ei saa linna piiriga otsa.

Teetööde tolm ei ole paratamatus ja lahendused on lihtsad: kriitilistes kohtades tuleks ajutisi teid kasta, samuti kasutada äärekivide saagimisel tolmuvaba märglõikamist.

Teine kentsakas lugu talvise teehooldusega on see, et autoteede ja kergliiklusteede hooldus toimivad üksteisest täiesti sõltumatult.

Harvad pole olukorrad, kus võimsad sahad – tihti mitu tükki kõrvuti – lükkavad suurel kiirusel sõites lume ja soolamärja lobjaka autoteega vahetult piirnevatele kergliiklusteedele, kus see halvab liikumise pikaks ajaks, enne kui kergliiklusteed hooldav sahk saab lõpuks jaole. Sellist olukorda saaks ehk vältida, kui neid hooldataks sidustatult.

Väljas on suur suvi ja võib tunduda täiesti kohatu talvisest teehooldusest rääkida. Aga tali on jälle tulemas ja selleks, et rattasõit ja jalgsi liikumine kasvaks uutel linna kergliiklusteedel, või kasvõi seda, et rattaringlus hallade saabudes kokku ei kukuks, peab nende talvine hooldus olema vähemalt sama hea kui autoteedel.

Planeerimine linnas, valdadega kooskõlastamine, raha leidmine ja hanked võtavad aega ja kui me kohe praegu ei tegutse, leiame end esimeste külmadega uuesti selle rohutirtsu olukorrast, kes läbi suve rõõmsalt siristas.

Seotud lood
21.01.2020 22.01.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto