Sisukord
Arvamus
Postimees
07.12.2019
Alkoholimüügile seatakse uued keelud Eesti Donbassi haiglaid aitav Eesti meditsiinidiplomaat kõnnib õrnal jääl Liiklusinnovatsioon: politsei katsetas autojuhtide usaldamist EKKMil pole ka uuest ekspertiisist palju loota M.V.Wool koondab 125 töötajat Arvo Pärdi keskus pälvis arhitektuuri peapreemia Riigireetur Herman Simm pääseb trellide tagant Apteegireformi põrmustamise plaan kubiseb hulgimüüjate jutupunktidest (25) Noored katsetavad ellujäämise piire Jaaganti poliitikaradar. Ministrid Robin Hoodi sukkpükstes (10) Peaminister jättis ametnikud rünnaku alla (46) Aeg 43 kohtunikule: süvenege, ärge olge emotsionaalsed! (8) Eesti õppis Euroopa esimeseks (8) Kümme kohtumist ja surve ametnikele: Sõnajalad leidsid Martin Helmes liitlase (84) II samba raha ei ole väljavõtmise järel kohtutäiturite eest kaitstud (14) Eesti firmast hargnevad rahvusvahelise petuvõrgustiku niidid (4) Otse Postimehest ⟩ Maaeluministri kandidaat Arvo Aller: olen olnud nii kaevur kui ka traktorist (2) Majandus Proffidele kallis, väikeinvestoritele kõlbas väga hästi Google’is algas uus ajastu Suurem trahv täitureid ja notareid ei kõiguta Tuumajaama mehed sõidutavad Kunda juhid Soome (5) Riigikontrolli hinnangul ei valmi Rail Baltic õigeks ajaks (10) Oskari lihatööstus listeeriast prii Estanci juht: kui vanad juhid ise ei lähe, siis kirstu või pensionile ikka (19) Välismaalased: Tallinn on mõnusam kui Skandinaavia (13) Maksuamet kummutas rahandusministri maksuväite (1) Pensionifondid pidasid Coopi liiga kalliks, kuid rahvaaktsiana see töötas Soome investorid toovad Eestisse 100 miljonit (7) Välismaa Demokraadid peavad Trumpiga sümboolset lahingut Oliver Ait: USA roll oma liitlaste lepitamisel Aasias on endiselt määrav Auschwitzis käinud Merkel nimetas natsikuritegude mälestamist Saksamaa kohustuseks Kohalik vaade ⟩ Eesti edu PISA testis raputas soola leedulaste enesehaletsuse haavale (12) Postimees Berliinis ⟩ Venemaa sanktsioonide vastased teevad üha kõvemat häält (7) Pahameel pensionireformi üle seiskas Prantsusmaa (2) Viis aastat keset Donbassi rinnet: «Kuskil on kindlasti veel hullem elu!» (2) Hiina lubab Ameerika Ühendriike uiguurieelnõu eest karistada (2) Kimi ratsaretkes nähakse vastanduva poliitika kuulutust Saksamaa palus lahkuda kahel Vene diplomaadil Postimees Londonis ⟩ Korras kaitsekulud tõid NATO idatiiva liidritele tasuta lõuna Trumpiga (11) Arvamus Energiast pungil Olari Elts Tänusõnad õpetaja rahakotis (3) Usalduse kaotanud mees Ei vabanda ealeski (11) Juhtkiri: identiteet ja emotsioonid Evelyn Kaldoja: poliitiline klassikokkutulek Juhtkiri: apteegireformi silmamoondus (3) Karl-Eduard Salumäe: saab ka naastumürata. Ilmselt (6) Kalev Stoicescu: võimumehed söönud ja NATO terve? (4) Andrus Karnau: asjatundmatu kohtunik (15) Marek Reinaas: unustage solidaarsus (33) Meie Eesti Rene Kokk: metsanduse arengukava stsenaariumid võivad olla hästi välja kukkunud Mihkel Kangur: kellel on voli Eesti metsade eest kõneleda? (1) Aleksei Lotman: emotsioon ja elurikkus (2) Kadri Tammepuu: kasulikud äpid seisavad riiulis Digikratt – tõlk arsti ja patsiendi vahel Tiina Tambaum: naised ei mõista vanu mehi (2) Nõmme vanamehi seob jutu- ja tehnikahuvi Garaaž on rohkem kui vaid üksindustõrje Aimar Altosaar: kohtadest, kus vanadel meestel on hea Erkki Koort: e-resistentsus annab tunda ehk kui palju kulub e-riigi kaitsele (1) Toomas Vaks: kas ja kes peaks kartma küberohtu? (1) Kultuur Mesikäpp: hüsteeria ja paanika erinumber Täiuslikkus on tüütu ja tuunitud ilu kohutav! Seksikus peitub hoopis muus Teispoolsus on juba siin Konrad Mägi Torinos. Miks see on tähtis? Mida soovib Olari Elts ERSOs muuta? Lauri Lagle lavastuse mitu probleemi Mogri Märt – vihmausside jumal Maailmade langemise heli Hedvig Hansoni hetked Kurt Ellinguga Inimene ilu ja koleduse vahel Sõjafotograafi kogemused: kuidas portreteerida põrgut? (1) Sport Priit Pulleritsu kolumn: alternatiivne käsitlus Mati Alaverist Žalgiris sipleb mudas, aga Jasikevičius sälitab optimismi Rain Veideman siirdub kolmandat korda Itaaliasse Kalevi veenev triumf Profirattur Mihkel Räim sihib suurtuuri etapivõitu Uue Kalevipoja otsingud jätkuvad Karel Voolaidi juhtimisel Kris Ilvese kommentaar: Lionel Messi polnud parim, sest... Kui palju peaks tippklubi loov naftašeik Eestis makse maksma? (2) Vips uutes oludes jätkuvalt võimas Kristin Kuubal sulgpallis olümpiakoht peaaegu käes Aasta treeneriks pürib ka kolm juhendajate paari Rocki ja korvpalliliidu kukepoks, mõlemal oma tõde Kalev/Cramo hoiatab: uus seadus sunnib tegevuse lõpetama Ekskalevlased alustasid pingil, aga hullasid platsil Nõmme Kalju uusi treenereid seob huvitav fakt Sõprade võimutsemist teleri vahendusel jälginud Ilves: koondis tervikuna on pööraselt hea Tervis Dermatoloog õpetab, kuidas hoiduda talvel nahakahjustusest Geenide muutmine võib haigustest päästa (1) Südameoperatsiooni vajava Dilara ema: ta on nagu liikuv pomm (7) Budistlik munk õpetab enda sisse vaatama ja pettumusi jätma Väljakutse: kas maratoni on võimalik joosta taimsel kütusel? (2) Luupus vangistas noore eestlanna iseenda kehasse Tänavu ähvardab salakaval seagripp (1) Isoleerimine tööelust vallandas eestlannal skisofreenia Kardioloogia kolib äppi ja pilve Pereterapeut õpetab suhtes ohjad enda kätte haarama (6) Kas enamik apteeke on tõesti sulgemisohus? Tervisereporterid otsivad uut kirge treeningust Verevähk andis endast aastaid vaikselt märku «Vanemad aimasid kuulmiskaotust juba siis, kui mind haiglast välja lasti.» Katse: kas näo eest hoolitsedes saab ühtlasi päästa planeeti? (1) Õnnetuses jala kaotanud teadlane: teadlik hingamine päästis mu elu Kliima REPORTAAŽ: Kliimakonverentsil seisab kesksel kohal kuum õhk Uppuva Veneetsia teadlastel on vaidlemisest kõrini - kliima muutub ja me peame reageerima (10) Uuring: kliimamuutuste tervisemõjud annavad endast juba praegu märku (5) Puust ja punaseks: kuidas igaüks kliimamuutustele vastu astuda saab (2) REPORTAAŽ: Protestijad ja tegutsejad – koolinoored tajuvad kliimavastutust teravalt (2) Inimese ajastu tähendab vastutust Kliima kõrval on meil käsil veel kolm kriisi (6) Kliimamuutuste mõju meredele ja polaaraladele enam ära ei hoia Kliimaneutraalsus – häving või edu? Mis on pildilt puudu? (3) Kliimastreigid pühkisid üle kogu maakera (6) Kliimamuutused nõuavad toimivaid leevendamise ja kohanemise lahendusi Merendus Viimsi tahab Prangli liini sadamad ära anda Uus projekt «Kopter» lubab rohkem lendavat kiirabi Eesti perefirma betooni nõutakse Fääri saartest Jaapanini Paadi ajas kummuli ports halba õnne Lõbusõitjad eelistavad paati ostmise asemel rentida Saaremaal vette lastud patrullkaater asub tööle Vahemerel Pärnu jahisadama ruumikitsikust leevendaks lahtikäiv sild (1) USA ja ELi kaubandussõda moonutab luksuspaatide hindu Avamere kala takerdub keskkonnanõuetesse Eestlased magasid elektripaatide turu võidujooksu stardi maha Est-Agari vetikatööstus on ainulaadne kogu maailmas Paljassaare City arendus venib Tallinn Jäätmete käitlejal olgu edaspidi tagatis (3) Muuseumilaeva hulljulge kapten Kalamaja sai bussiliini asemel kasutu peatuse (3) Muinsuskaitse päästab maailma suurimat gobelääni (1) Keskturgu ootab roosiline tulevik (4) Tallinna alkopiirangud: lastega tegelejad poolt, ettevõtjad vastu (5) Tallinn soovib üleriigilist viinamüügikärbet (4) Ulmeline ehitis kerkib tulevikutehnoloogia abil (1) Tallinn plaanib teed läbi Pirita roheala (5) Liinibuss sõitis Harjumaal otsa tee ääres seisnud veoautole, 26 inimest sai vigastada (14) Haigla hoovist leiti üllatav luustik Tarbija Ära mine metsa mütsiga lööma Mille järgi elektripaketti valida? (3) Kui ruttu jõuab valmistoit äärelinna? (1) Taxify tankla tiris hinnad alla ka mujal Septembri ostukorv: Prisma võitis kümne sendiga HINNAVÕRDLUS Millisest poest saab kõige soodsamalt koolitarbeid? Hooliv omanik kiibistab kassi Varjatud puuduste leidmine nõuab spetsialisti silma Enamik rendib liiga väikese peotelgi Laevaga saab nii Visbysse kui ka Piirissaarde Prügi sortimata jätmine võib minna kulukaks (8) Teadus Eestlanna kosmiline tähelend Ajalooline maandumine või häving - India plaanib nädalavahetusel riskantset Kuu-maandumist Vana DNA näitas, millal Uurali geenid Eestisse jõudsid (15) Teadlased lõid GMO-kanad, kes munevad vähiravimeid (7) Kuu tagakülge uurivatel hiinlastel on ambitsioonikad plaanid Lubamatu teadus: geenmuundatud beebide looja kaitses eksperimenti Võltsingud, eetikaprobleemid ja salatsemine - segadus GMO-beebide ümber suureneb Läbimurre: Šveitsi täpsus pani jalust halvatud kõndima (1) Uuring: neandertallased pärandasid meile viiruse eest kaitsvad geenid Eesti teadlane: tänavused keemia-nobelistid on juba praegu maailma paremaks muutnud Mammutuuring näitas, kuidas tundra soojemas kliimas «kasvama» hakkab (1) Kodu Lihtne juhis: Eesti aiapidaja õpetab, kuidas rajada ilus püsilillepeenar Praktiline terrass toob aia tuppa Vabakujuline hekk kääre ei nõua Naabrivalve on jõudnud enam kui 500 paika Eestis Lihtne juhis: kui teada paari tõde, saab terrassi ehitamisega hakkama igaüks Kogukonnaaed toob naabrid ühisele peenrale Eesti naine tõestab, et ideaalne kodu võib olla väga pisike (3) Päikeseelektrit toodab juba paar tuhat kodu (1) Eestlane kipub aiatöödega kasu asemel kahju tegema Noor linnapere astus julge sammu ning kolis maale elama (1) Kaasaegne kasvuhoone teeb taimekasvatuse töö omaniku eest ära Reis Suure punase saare Madagaskari ühelt rannikult teisele Videolugu Veneetsiast: vihased kohalikud ja hullavad turistid Üheksa rohelist tähelepanekut Ljubljanast «Jutustan sulle Magadanist...» Kultuuride peidetud erinevused Vajad ideid alkoholivabaks puhkuseks? Mine Sharjah’sse! Berliin mäletab müüri ja pisaraid Kaalusekeldused mägiriigis: kas eksib vedrukaal või digikaal? Kui unistad nutivabadest lastest, sõida Tarifale Itaalia turistilõksud ja palju paremad paigad, kuhu välismaalasi ei veeta Seal, kus elavad tšuktšid ja jääkarud AK Siim Kallas: minu üheksa põhimõtet tippjuhina Francis Fukuyama: identiteet annab inimesele väärikuse Aveliina Helm: me ei tohi kunagi unustada, et rahvus ja loodus käivad käsikäes Tallinn 800: näoga mere poole EKI keelekool: päris šeff lugu Kaks köidet vaimuloolist Hiiumaad Vikerkaar loeb. Armastuskiri Hiiumaale Mesikäpp: hüsteeria ja paanika erinumber Plaadiarvustus: sarnast häält ei leidu Nädala plaat: üllatus algusest lõpuni Ülo Soosteri sürreaalne supp ja kirvega hävitatud film Arter Ainult veidrik silkas pesuväel mööda linna Martin Järveoja: Ott Tänak on vastuvoolu ujuja Meie kapten «Kõlab hästi – Siberis puhkusel!» Võlurohi äreva maailma vastu – dopamiinipaast Sortsuke kasesiirupit teeb hapukapsa karamelliseks Kuidas tundub, Mr Wednesday? Sõiduproov BMW M850i Gran Coupéga Täiuslikkus on tüütu ja tuunitud ilu kohutav! Seksikus peitub hoopis muus Homses Arteris: Martin Järveoja eksklusiivintervjuu, Tanel Veenre ehmatus ja Ränioru uus hullus Moodsa aja muinaslugu ehk «Kes on kasutanud minu andmeid?» Kas aastavahetuse järel uude halli kümnendisse? Maa Elu Nädala mõte: tule maale elama, võid võita 500 eurot! Kliendid on keset metsi asuva loomakliiniku üles leidnud Loorberit saab edukalt toas kasvatada (1) Ilmajutt: lumehämmeldus Taimedest saab maitsva jõuluprae või kosutava tee Hobusekasvatajate selts seljatas riigikohtus PRIA (2) Põllumees meeleavaldusest: meelsuse näitamiseks on vaja traktoritega välja minna Salvest on valmis mahetooraine saamiseks põllumehi toetama Sealiha usku eestlased on hakanud üha enam veiseliha sööma Soe varasügis pakkus mesinikele üle pikkade aastate lehemett Pealinnapere hakkas mahetalunikeks Tartu Salemi kogudus kogub laadal Süüria põgenikele raha Bakteritelt on õppida midagi, mis aitab inimese geene ravida Julia Beljajeva särab taas parimate seas Ratas ootab erasektorilt rohkemat (1) Elleri kool tähistab juubelit terve aasta Vigastus aitas Ingeril valida jalgpalluri- ja muusikukarjääri vahel Irja Alakivi: Soome mäletab oma suurkujusid Tudisev ätt muutub laval möllavaks nooreks Rahvusülikool sai tuule tiibadesse välisõppejõudude toel Rüsijää Emajõel lõhkus Kvissentali kaks paadisilda ja murrab edasi allavoolu Hirmul lapsed kutsuvad politseid koju appi Meelelahutus Koomiks Sudoku

Ülo Niinemets: kergliiklejate valu ja vaev

4 min lugemist
EMÜ taimefüsioloogia professor Ülo Niinemets FOTO: Margus Ansu

Tartu kergliiklusteede hooldus vajab radikaalset parandamist.

Tartus ja Tartuga piirnevates valdades on valminud palju väga häid kergliiklusteid. Avatud on rattaringlus ning Tartu valmiva jalgrattastrateegia kohaselt peaks jalgrattaliikluse osakaal suurenema üks protsent aastas ja samavõrra vähenema autoliikluse osakaal (abilinnapea Raimond Tamm, TPM, 31.5). Indrek Ranniku Tartu üldplaneeringu- ja arenguteenistuse juhatajana lubab (TPM, 24.4), et «jalakäija ja rattur seatakse arengukava järgi esikohale tänavate planeerimisel, liikluse korraldamisel selgitatakse esmalt välja jala ja jalgratastel liikujate huvid». Kiiduväärt plaan, kuid paraku on praeguseks jalgrattatranspordi osakaal ainult kaheksa protsenti ja järsult on kasvanud autokasutamine: viimase 15 aastaga 30 protsendilt 46 protsendile, kasv ühe protsendi võrra aastas. Jalgsi käimine väheneb 1,5 protsendi võrra aastas.

Kust tuleb see paradoks – rohkem kergliiklusteid ja samas vähem kondiaurul liikumist?

Vabas õhus liikujatel on kaks suuremat probleemi: õhusaaste ning kergliiklus- ja kõnniteede hooldus. Mõlemad on eriti terav mure talve- ja kevadkuudel. Tartus põhjustab muu Eestiga võrreldes suuremat õhusaastet suur ahikütte osakaal ja linna pinnareljeef, mistõttu on saaste ei haju kiiresti ja tuulevaikse ilmaga ületab see tervisele ohutuks peetavaid piirväärtusi.

Teine suurem kevadtalvine saasteallikas on asfalditolm, mille kogus õhus suureneb drastiliselt kevadel, kui lumi sulab, aga ka külmadel kuivadel päikesepaistelistel talvepäevadel, kui teekattelt ja teeäärtelt sublimeerub ehk aurustub ilma sulamata lumi ja jää. Eriti keerutavad kuivalt tolmuselt asfaldilt üles tolmu raskeveokid ja bussid. Seetõttu on tänavad, kus liigub rohkem raskeveokeid, kuivadel talvistel päevadel ja kevadkuudel tihti ühtlases peentolmuhägus. Tartus paiknevad kasutatavamad kergliiklusteed transiidikoridoride vahetus läheduses, näiteks Turu tänava ääres, samuti Ihaste silla ääres.

Sel kevadtalvel tuli korduvalt Turu tänava piirkonnas tolmusaaste nii hull, et isegi lähedalt polnud võimalik autonumbreid eristada ja tundus, justkui oleks linnaosale laskunud udu, ainult et tolmumaitseline udu. Päevi, kus talvine või kevadine tolmusaaste ületab kehtestatud piirväärtusi, on suhteliselt lihtne ennustada, näiteks päevad, kus madalrõhkkond sulailmaga asendub külma kõrgrõhkkonnaga. Üks võimalus tolmusaastet vähendada oleks neil päevadel raskeveokite liikluse piiramine (Tartu Postimees, 9. aprill 2018, «Kevadine Tartu välisõhu saastus ei ole sugugi paratamatus»). Kui seda plaanis pole, tuleks kergliiklusteedega piirnevatel magistraalidel teha ka talvist tolmutõrjet.

Suvised tolmuprobleemid on eeskätt seotud tee-ehitusega, näiteks Ihastes Lammi teel ja Ihaste teel, ka Vanemuise tänaval. Ajutised autoteed on kaetud peene tolmava asfaldipuruga, kust siis sõidukite läbimisel peen tolm kuiva ilmaga külgnevatele kergliiklusteedele ja kõnniteedele levib, muutes ratturite ja jalakäijate elu ebameeldivaks. Ka põhjustab suure tolmureostuse näiteks äärekivide kuivlõikamine. Teetööde tolm ei ole paratamatus ja lahendused on lihtsad: kriitilistes kohtades tuleks ajutisi teid kasta, samuti kasutada äärekivide saagimisel tolmuvaba märglõikamist.

Aga tali on jälle tulemas ja selleks, et rattasõit ja jalgsi liikumine kasvaks uutel linna kergliiklusteedel, või kasvõi seda, et rattaringlus hallade saabudes kokku ei kukuks, peab nende talvine hooldus olema vähemalt sama hea kui autoteedel.

Meie kliimas on talvine kergliiklusteede hooldus äärmiselt tähtis, selleta ei ole teid võimalik pea pool aastast sihipäraselt kasutada, kui ehk vaid suusatamiseks. Keskmisest intensiivsema kergliiklusteedel kulgejana kogunes mul eelmise aasta novembri lõpust aprilli alguseni üle 1500 jooksukilomeetri Tartus ja Tartut ümbritsevates valdades ja seetõttu ka mitmeid tähelepanekuid teede hoolduse kohta.

Kõigepealt on kergliiklusteede ja autoteede hooldusstandardid täiesti erinevad. Kuigi kergliiklejad on sõnades linnavalitsuse prioriteet, on talvine teehooldus tugevasti autoteede poole kreeni, seda nii puhastuse sageduses kui ka kvaliteedis. Tavapärane on olukord, kus autoteel on ideaalselt puhas asfalt, kuid külgneval kõnni- või kergliiklusteel on äärmiselt ebatasane kinnisõtkutud lume- ja/või jääkord või lumepuder, isegi siis, kui kergliiklustee on värskelt sahaga üle käidud.

Kui jääl saab jalgrattur veel üsna edukalt naelrehvidega liikuda ja jooksja saab naeltega tossudega kulgeda, siis lumepudrus käivad ka naelrehvid ringi ja jalatsid koguvad lund alla ning annavad tagasi, olgu nad naeltega või ilma, sügavama või madalama mustriga. Tavaline jalgsikäija läheb lihtsalt higiseks ja väsib kiiresti. Krobelise tee ja lumepudru puhul on Tartus tavaks saanud, et oodatakse sula ja liivatatakse, millel ei ole mitte mingisugust tulemust peale selle, et lumepuder on sopane.

Kergliiklusteede hoolduses torkab silma ka äärmine ebaühtlus. Tartu abilinnapea Raimond Tamm mainis veebruaris (TPM, 12.2), et linn hooldab kõiki kergliiklusteid, mis on vähemalt kolm meetrit laiad, ning et kokku on selliseid linna hooldatavaid kergliiklusteid Tartus 52 km. Mõni lõik ongi peaaegu ideaalses korras, näiteks Ihaste silla äärne kergliiklustee. Terve hulk lõike on olnud aastaid väga halvasti hooldatud, justkui oleks sahameestel jaks otsa saanud. Suur erinevus on teehoolduses Tartu ja ümbritsevate valdade vahel. Minu kogemuse kohaselt on mitu talve järjest olnud kõige paremini hooldatud teed Kambja vallas, küll mitte alati ideaalsed, aga möödunud talvel Ülenurmest Tartu poole joostes oli näha, et kohe alates linna sildist oli teehooldus tegemata. Kõik on muidugi suhteline. Nagu Tartuski, olid ka Tartu vallas kergliiklusteed läbi talve keskpäraselt hooldatud ning väga hullus seisus olid need Luunja vallas, kus suure osa talvest ei olnudki võimalik liikuda. Mõistlik oleks vaadata linna ja linnaga piirnevaid kergliiklusteid ühise süsteemina ja kavandada ka ühiselt hooldust, sest teed ei saa linna piiriga otsa.

Teetööde tolm ei ole paratamatus ja lahendused on lihtsad: kriitilistes kohtades tuleks ajutisi teid kasta, samuti kasutada äärekivide saagimisel tolmuvaba märglõikamist.

Teine kentsakas lugu talvise teehooldusega on see, et autoteede ja kergliiklusteede hooldus toimivad üksteisest täiesti sõltumatult.

Harvad pole olukorrad, kus võimsad sahad – tihti mitu tükki kõrvuti – lükkavad suurel kiirusel sõites lume ja soolamärja lobjaka autoteega vahetult piirnevatele kergliiklusteedele, kus see halvab liikumise pikaks ajaks, enne kui kergliiklusteed hooldav sahk saab lõpuks jaole. Sellist olukorda saaks ehk vältida, kui neid hooldataks sidustatult.

Väljas on suur suvi ja võib tunduda täiesti kohatu talvisest teehooldusest rääkida. Aga tali on jälle tulemas ja selleks, et rattasõit ja jalgsi liikumine kasvaks uutel linna kergliiklusteedel, või kasvõi seda, et rattaringlus hallade saabudes kokku ei kukuks, peab nende talvine hooldus olema vähemalt sama hea kui autoteedel.

Planeerimine linnas, valdadega kooskõlastamine, raha leidmine ja hanked võtavad aega ja kui me kohe praegu ei tegutse, leiame end esimeste külmadega uuesti selle rohutirtsu olukorrast, kes läbi suve rõõmsalt siristas.

Seotud lood
06.12.2019 07.12.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto