Sisukord
Arvamus
Postimees
22.02.2020
Eesti Viljandi valmistub võõrustama presidendi pidu (7) Süda läheb soojaks ja hingele pai – pannakse tähele Mida teha vabariigi aastapäeval? (2) Majandus Põhjamaade pankade veri hakkas viimaks hüübima Välismaa «Ihne nelik» keeldus kriipsugi taandumast (34) KOHALIK VAADE ⟩ Kolmejalgsed vallandasid Leedus liiklusraevu (15) Liibüas evakueeriti sõja jalust mitu tuhat kaamelit Arvamus Juhtkiri: viinarindel muutustega (5) Evelyn Kaldoja: valgustav lobiabsurd (1) Õlitööstuse eestkõneleja (6) Sipsik elab veel! (1) Läti ema eksirännakud (3) Esitus, mis tõi pisara silma Kertu Birgit Anton: kliimapööret ei tehta meie eest ära (22) Kultuur ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Sport Eesti mehed vollemaailma absoluutses tipus Taavi Libe: kuidas tuua inimesed video­mängude abil spordi juurde? EAL nõuab Rally Estonia korraldamise eest meeletut summat (1) Kriisk: presidendiamet oleks minu olümpia Soomlase ajastu start jahmatas isegi suuri optimiste Kliima Uus normaalsus: jäävabal talvel sööb torm Eesti randa nagu labidaga Merendus Hiina viirus muserdab maailma laevandust AK Tehnoloogiagigantide uue põlvkonna juhid Liiga hilja ja poolikult tehtud otsus Ukraina ekspert: «Ilma Venemaa otsese sekkumiseta oleks see sõda varsti läbi» (75) Hasso Krull: maa, rahvas ja riik (21) VIDEO ⟩ Kunst sinu ümber. Dokumentaalne poeet Kristina Norman ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Kus poliitik ees, seal bandiidid taga Nädala plaat. Nagu seest külm juustuburger Nädala plaat. Ruttab aeglaselt keset üksildasi masse Kutse presidendi vastuvõtule Juurikas. Eesti tänab (5) Arter Depressiooni põrgust pääsenud Liis Velsker: emotsioonide kõikumine oli nii metsik, et ma enam ei jaksanud nendega tegeleda (4) Käputäis Eesti «kurjategijaid» Siberi kolkas... Viirusest ohtlikum (38) Kaitsja, kes võib mõnikord osutuda tapjaks VIDEO. Mägine Itaalia: hirmud, viirastused ja maagia Ei karjet, ei kõmakat, matkaja lihtsalt kadus teelt Ekstreem-Sipsiku seiklused Umbe hää süük!* Arter otsis võrumaist pidupäevamaitset Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Superstaar Anne Veski: «Paabulinnuks ei pea saama!» (1) Kodune helisüsteem 10 000 euro eest. Eestis loodud Audese tippkõlarid valmivad kuulmise järgi (22) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Kalevi Kull: miks on poliitik, kes teadusest ei pea, populaarne?

2 min lugemist
Mai viimasel päeval korraldasid teadlased leinarongkäigu teaduse alarahastuse vastu. FOTO: Tairo Lutter

Praeguse valitsuse puhul tuleb eriti teravalt esile, et ministrid esitavad väiteid ja teevad otsuseid ilma päris mõistmata, kuidas ökosüsteem ning kultuur ja riik selles funktsioneerivad, kirjutab bioloog ja semiootik Kalevi Kull. 

Näiteid lisandub iga päev. Aga probleem on laiem kui ametit õppiv minister. Teadlased ka õpivad. Ökoloogia on ometi teadus, mitte emotsioonid. Arusaamad, mis ökoloogiast tulenevad – loodushoiu, taastuvenergeetika, tasakaalus aineringe, elukoosluste mitmekesisuse olulisuse ja ühiskonnagi tasakaalutingimuste kohta –, on teaduslikud, need pole arvamused või emotsioonid. Füüsikast ja kultuuriteadustest tulenevad arusaamad samuti. Muidugi on mõistetav, et poliitikuil on vaja sageli kiiresti reageerida ja iga intervjuu puhul pole neil kõrval ökoloogist ja muudest teadustest nõustajaid. Ent asi on veel palju tõsisem.

Kui poliitik esitab argumendi, et teadlaste seisukohad ju erinevad, pealegi tunnevad teadlased asja kitsalt, poliitik aga hoomab tervikut, siis kipub sellest tuletuma järeldus, et poliitik saab olla targem kui teadlased: poliitikul on üks seisukoht, teadlastel mitu. See on juba päris ohtlik järeldus – teadlaste tarkus hinnatakse madalamaks poliitikute omast, niisiis saab hea teadusharidusetagi. Seda võimendab ettevõtjate seisukoht, mille järgi on ainult niisugune teadus midagi väärt, mis aitab majanduskasvule kaasa. Millest tuleneb jällegi, et praktiline majanduslik kogemus on justkui teaduslikust arusaamast kõrgem ja parem. Miks nimetasin just ökoloogiat? Sest see on neid valdkondi, mis teab natuke tervikust. Tõsikindlalt. Muidugi teiste teaduste abiga.

Ent poliitikul on veel üks võimas näiline argument, mis enesekindlust kannustab: tõde on see, mille poolt rahvas hääletab. Kuigi tõde ei saa mitte kuidagi hääletamise teel kindlaks teha.

See mõttekäik peaks selgitama, miks teadus jääb kergesti toetuseta. Sest toetada tuleb teadusest justkui kõrgemat – poliitiku tarkust. Üks asi veel. Praegusel kiirenenud kommunikatsiooni ajastul on järelemõtlemiseks aega vähem jäetud. Afekt loeb.

Üheksat korda mõõtmist ei asenda ometi ükski arvamus või hääletamine. Arusaamise tee on pikk. Poliitiku sõna paraku lõikab. Südamesse.

Seotud lood
21.02.2020 24.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto