Ehkki Tartus ei ole nii monumentaalset nõukogude aja transpordisõlme nagu Tallinna Laagna tee, pole kahtlust, et Emajõe Ateenaski leidub tolle ajastu arhitektuuri küllaga. Nolanit võiks peibutada ka teadmisega, et Tartu oli suletud linn, kuhu välismaalased pääsesid üksnes KGB loaga. Igasugused viited sõjaväe kohalolekule tuli ka ajalehest välja praakida.
Probleem on muidugi selles, et me ei tea, mida Nolan täpselt tahab. Filmi lavastamine on loometöö ja režissööril võivad tekkida filmimise käigus lisaideed. Sestap kandikul mingeid objekte pakkuda on muidugi tore ja viisakas, aga kas need objektid vastavad ka filmi vajadustele. Pealegi näitavad esialgsed võtted, et filmi tegevus toimub üldse Ukrainas, nii et viited Eestile jäävad vaid teadjamatele. Kuid muidugi tähendab asjaomastes ringkondades Eestis filmi tegemise fakt meie riigi tähtsuse tõusu ja seega pole alusetud spekulatsioonid, mille järgi võib pärast Nolanit mõni teinegi Hollywoodi film tee Eestisse leida.
Kas tartlased oleksid valmis, et nende linnas mõni peatänav kuuks ajaks suletakse?
Meenutatagu, et Tartu tuli mängu siis, kui Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart keeldus Laagna teed kuuks ajaks sulgemast. Nüüd teame, et Nolan tahab pealinnas sulgeda teisigi liiklusartereid. Kas tartlased oleksid valmis, et nende linnas mõni peatänav kuuks ajaks suletakse? Või ei tekita Tartus liikluse teatud kohas sulgemine sääraseid ummikuid kui Tallinnas? Ma võtan siinkohal kaitsta ka Kõlvartit, kes on sattunud kibeda kriitika alla oma keeldumise tõttu. Kompromissi nimel tehakse tööd ja loomulikult loodame kõik, et Nolani tiim ja Kõlvart mingisugusele kokkuleppele jõuavad. Ent kas ikka päriselt keegi kujutab ette, mida tähendab Tallinnale Laagna tee kuuks ajaks sulgemine?