Üks Eesti filmimetsa matkamees Arvo Iho saab seitsmekümneaastaseks. Ma ei tea, kuidas Arvo ennast sel päeval tunda võib, sest olen sellest arvulisest verstapostist ammuilma mööda kihutanud, tuleviku juba selja taha jätnud.
Kuidas portreteerida filmimeest? Piltidega!
21. juuni 2019, 0:09 6 min lugemist
Arvo tuleb mu mällu vähemasti 45 aastat tagasi ja sätib ennast noore operaatoritudengina Hiiumaal «Värviliste unenägude» võtteplatsil Rein Marani kõrvale, nii öelda stažeerivaks teiseks operaatoriks. See on 1974. aasta. Mulle tundub, et pildimeest on kõikse parem meenutada pildi kaudu või kuidas nad ütlevadki – pildi sisse minna.
