R, 9.12.2022

Rahahädas kohtutäiturid jäävad viimsestki tööst ilma

Reet Pärgma
, ajakirjanik
Rahahädas kohtutäiturid jäävad viimsestki tööst ilma
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 6
Kohtutäiturid
Kohtutäiturid Foto: Pm
  • Riiginõuete viimine MTA alla muudaks aegunud trahvid mitu korda odavamaks.
  • Ministeerium : ligi pooled kohtutäiturite bürood vaevlevad praegu rahahädas.
  • Täituri abi sõnul lahendab riik probleemi, mille ta ise tekitas.

Kavatsus anda riigi võlanõuete menetlemine maksu- ja tolliametile vähendab kohtutäiturite arvu üle poole võrra, nii et alles jääb 16–20 täiturit. Ministeerium põhjendab täiturite arvu vähendamist sellega, et juba praegu vaevlevad paljud kohtutäituribürood rahahädas ega suuda seetõttu oma kohustusi täita.

Kooskõlastusringile saadetud eelnõu põhimõte on lihtne: kui siiani on riigi nõudeid, näiteks politseitrahve või sunniraha sisse nõudnud kohtutäiturid, siis tulevikus teeks seda maksu- ja tolliamet (MTA). Oluline ajend muudatuseks on täiturite kõrge menetlustasu – 50 euro suurusele trahvile lajatatakse hilinemise korral otsa 45 eurot, millele lisandub käibemaks. MTA küsiks lisatasu kõigest kümme eurot, sest menetlus toimuks suuresti automaatselt.

Teine põhjus peitub selles, et kohtutäiturite töö kvaliteet on üpris erinev, mistõttu saab justiitsministeerium aastas ligi 300 kaebust täiturite tegevuse kohta. Tänavu on distsiplinaarmenetlus algatatud juba viie täituri suhtes ning eelmisel aastal tagandati ja vabastati rikkumiste tõttu ametist kaks täiturit. Arvestades asjaolu, et Eestis on 43 kohtutäiturit, on arvud ministeeriumi hinnangul muret tekitavad.

Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika asekantsler Viljar Peep selgitas, et tasemeerinevus tuleneb sellest, et kohtutäituribüroode majanduslik tase on väga erinev. Nimelt need, kes tegelevad peamiselt eranõuetega ehk on näiteks mõne panga ihutäiturid, teenivad palju ja suudavad tänu sellele kvaliteetsemat tööd teha. Täiturid, kes nõuavad võlgu sisse peamiselt riigi kasuks, on aga hädas.

«Need, kellel on riiginõudeid rohkem ja eranõuded moodustavad portfellist vaid kolm kuni viis protsenti, toimetavad toimetulekupiiril,» ütles Peep. Ta tõi näiteks markantse juhtumi, kus kohtutäitur sai võla küll kätte, kuid ei kandnud seda võlausaldajale edasi, vaid kulutas raha oma büroo ülalpidamiseks.

Konkurentsi pole

Kohtutäituri abi Vladimir Kutšmei sõnul aitaks probleemi lahendada konkurents. Nimelt saavad eranõuete puhul sissenõudjad ehk näiteks ettevõtted ise valida, millise täituri poole pöörduda. Riiginõudeid jagatakse aga täiturite vahel võrdselt.

«Varem jagati riiginõudeid täituritele paremusjärjestuse alusel, kuid see muutus 2011. aastal,» sõnas Kutšmei.

Riigi nõuded moodustavad võlanõuetest 65 protsenti ja neid täiturite vahel võrdselt jaotades hoiab riik tema sõnul ebaefektiivseid büroosid kunstlikult elus. Paremusjärjestamisest loobuti, kuna 2011. aastal mõisteti Tallinna munitsipaalpolitsei juht Kaimo Järvik kohtutäiturilt pistise võtmise eest süüdi ja saadeti kaheks kuuks vangi. Pistise vastu sai kohtutäitur Priit Lantin menetlemiseks enamiku Tallinna munitsipaalpolitsei trahvinõudeid.

«See, et üks inimene seltskonnas otsustas nii käituda, ei tähenda, et teised kohtutäiturid pole ausad,» arvas Kutšmei. «Konkurents paneks süsteemi tööle – kui sa teed tööd hästi, siis sul on rohkem nõudeid, kui sa teed tööd halvasti, siis saad ka vähe nõudeid ja paned oma büroo kinni,» seletas ta.

Kutšmei töötab Oksana Kutšmei büroos, mis nõuab sisse peaasjalikult eravõlgu. «Meile toodab riiginõuete menetlemine kahjumit ja nende andmine MTA menetleda meile kahju ei tooks. Need on väiksed nõuded, mille menetlemise tasu on väike. Muidugi võib tekkida kaudseid mõjusid, kui täitureid jääb vähemaks ja turg jaguneb ümber,» ütles ta.

Teine kaudne probleem võib Kutšmei sõnul tekkida riiginõuete ja eranõuete sissenõudmise tasu suure erinevusega.

«Kui riik ütleb, et MTA suudab riigile võlga sisse nõuda hästi odavalt, siis tekib küsimus, miks ei võiks eranõuete menetlemine sama odav olla. Tekib ju olukord, et panga saja euro suurune nõue läheb võlgnikule oluliselt kallimaks, kui sajaeurone politseitrahvi nõue,» selgitas ta.

Kolm aastat aega

Riiginõuete andmine MTA menetleda võtaks aega ligikaudu kolm aastat ning läheks maksma paar miljonit eurot, sest eeldaks ametite infosüsteemide kohendamist ning ühist nõuete ja arestide registri loomist. Praegu jääb riiginõuete aegumise tõttu riigikassasse laekumata kaks miljonit eurot aastas ja ministeerium loodab, et muudatus parandaks trahvide laekumist vähemalt poole võrra.

Eraldi asi on elatisvõlgnikelt raha kättesaamine, mille parandamiseks on ministeerium pakkunud välja mitu lahendust, sealhulgas ainult elatisnõuetega tegelevate büroode loomist või elatisnõuete menetluskulu riigi kanda võtmist.

Suurendab bürokraatiat ja ebavõrdsust

Kristi Hunt
Kristi Hunt Foto: Sander Ilvest

Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja kantsler Kristi Hunt
Riigi nõuete sundtäitmise ümberkorraldamine suurendab bürokraatiat ja loob ebavõrdsust sissenõudjate ja võlgnike hulgas. MTA automatiseeritud protsessid arvestaksid võlgnike õigustega oluliselt vähem, kui kohtutäiturid seda täitemenetluses teevad. Kontakt võlgnikuga muudetakse anonüümseks.
Oluline on ka, et kõik senised riigi nõuded jäävad kohtutäiturite menetlusse ning võimalik muudatus puudutab vaid tulevasi riiginõudeid. See tähendab segadust, sest võlgnik peab edaspidi teadma, millisel ajal on nõue tekkinud ja kas see on kohtutäituri või maksuameti menetluses.

Märksõnad
Tagasi üles