Sisukord
Maailm
Postimees
Postimees digipakett
Postimees digipaketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli digipakett

Norra otsib Vene piiri ääres tasakaalu heidutuse ja koostöö vahel

9 min lugemist
  • Norra eksperdid ei pea tõenäoliseks, et konflikt Venemaaga võiks alata Arktikas.
  • Küll aga käib riigis arutelu, millist ohtu idanaaber täpselt endast kujutab.
  • Norra teadvustab, et pole ise võimeline riiki kaitsma.
  • Seega toetutakse NATO-le ja USA-le, kelle püsiv kohalolu Norras hiljuti kasvas.
Norra kaitsejõudude Põhja brigaadi inseneripataljon jõeületusel Tynsetis Hedmarki maakonnas mullu novembris õppuse Trident Juncture ajal. FOTO: Jesper Vigander Edwin/Forsvaret/Epa/Scanpix FOTO: Jesper Vigander Edwin/Forsvaret/Epa/Scanpix

Arktika-riikidena on nii Norra kui ka Venemaa alati pööranud tähelepanu põhjapolaarjoone taga toimuvale, kuid viimase kümnel-paarikümnel aastal aina suurenenud rahvusvaheline huvi selle piirkonna vastu on kihutanud Venemaad arendama sõjalist võimekust Kaug-Põhjas ning sundinud sellega Norrat suunama oma kaitsepoliitika fookust välismissioonidelt tagasi riigi kaitsmisele.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale

N-ö võidujooksule Arktika pärast pani aluse kliimamuutuste teema selgem esiletõus 2000. aastate alguses ning sellele järgnenud diskussioon Arktika energiavarude kasutamise üle, rääkis Postimehele Norra kaitseuuringute instituudi (IFS) uuringudirektor Katarzyna Zysk, kes oma igapäevatöös tegeleb just nimelt Arktika geopoliitika, NATO ja Venemaa julgeolekupoliitika küsimustega.

«Kõigepealt tekkis rahvusvaheline huvi ja Vene huvi järgnes sellele, eriti energiakriisi lahvatades 2003.–2004. aastal. See tähendas, et tegutsemine piirkonnas, mida on väga raske ja kulukas arendada, osutus järsku Venemaa jaoks potentsiaalselt tulusaks,» kõneles ta.

06.07.2019 09.07.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto