N, 2.02.2023

Rattaringluse väärkoheldud sõiduriist läks tossama

Janno Zõbin
, ajakirjanik
Rattaringluse väärkoheldud sõiduriist läks tossama
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Tartu linna­transpordi juht Roman Meeksa ringlusrataste töökojas.
Tartu linna­transpordi juht Roman Meeksa ringlusrataste töökojas. Foto: Kristjan Teedema

Tartus Tähe tänaval tossas möödunud pühapäeva õhtul üks rattaringluse ratastest. Tallinna elumajas põhjustas juuni lõpus tõsise põlengu elutuppa laadima pandud elektriratta aku, mis plahvatas. Kas elektrirattad on ikka ohutud sõiduriistad? Asjatundjad kinnitavad, et on, kui neid heaperemehelikult kohelda.

Suitsema hakanud ratta pärast kutsuti Tartus Tähe tänavale kohale rattaringluse tehnik, kes vaatas asja üle. «Ratas suitses meil üldse esimest korda. Selle põhjustas vandalism,» võttis juhtumi kokku rattaringluse eest vastutav Tartu linnatranspordi juhataja Roman Meeksa.

Kõnealusel särtsurattal oli lõhutud esikorv. «Korviga sõideti kuhugi otsa või siis sõidutati sellega kedagi ja korvi murdunud kõrv hõõrus raami sees katki aku kaitsekihi,» selgitas Meeksa. «Tekkis lühis ja aku lähedal paiknenud ratta piduritrossid kuumenesid. Põlesid neid ümbritsenud kummid, millest raamist väljunud suits tekkiski.»

Absurdne juhus

Et rattingluse särtsuratta raam on tugevast metallist, oli põleng vaid raami sees ning inimestele ja ümbruskonnale see ohtlik polnud.

«See oli absurdne olukord, mis sai võimalikuks mitme asjaolu kokkulangemise tõttu,» ütles Meeksa. Ta kinnitas veel kord, et rattaringluse rattad on varustatud turvakaitsmetega ja turvalised, ning tuletas meelde, et rataste väärkasutajad on isikukoodidega tuvastatavad. 25. juulist muutuvad rattaringluse kasutustingimused veelgi täpsemaks, samuti karmistuvad trahvid. «Ka raual on valus,» märkis Meeksa.

Elektrirataste akude puhul on suurim risk seotud ilmaga, tõdes Tartus Akukeskuse poes elektrijalgrattaid monteeriv ja parandav tehnik Taavi Susi.

Ka raual on valus, ütles Tartu linnatranspordi juhataja Roman Meeksa.

«Kui akut iga päev kasutataks, oleks pinge normis ja midagi ei saaks väga juhtuda,» sõnas ta. Aga kui aku seisma ja laadimata jäetakse, langeb pinge liiga madalale. Kui hiljem pannakse akule külge laadija ja pinget ei kontrollita, võib juhtuda, et aku BMS (Battery Management System, aku nn valvur, mis kaitseb seda üle- ja alalaadimise eest ning ühtlustab elektrivoolu akus) on ennast välja lülitanud ega kontrolli voolu akus. «Mõni element võib olla liigselt tühjenenud ja vool ei pääse sellest edasi. Laadija annab aga uut voolu pidevalt peale ja siis tekibki osal elementidel ülepinge,» täpsustas Susi.

Kvaliteet loeb

Elektriratastel kasutatakse peamisel liitiumakusid. «Kõik sõltub sellest, kui kvaliteetsed on aku elemendid. Kui need on kehvad, kuluvad need ka kiiresti,» ütles Susi.

Kvaliteetse ja uuema aku puhul on riskid väiksemad. Ka võivad probleemid tekkida, kui akut laetakse sobimatu laadijaga. Probleemide vältimiseks on rattaringluse akud miinuskraadidega kasutusest väljas ning neid hoitakse ruumis.

Elektriratast peab Susi üldiselt ohutuks sõiduriistaks. «Neid on maailmas miljoneid. Kui oleksid ohtlikud, ega siis nendega sõidetaks,» ütles ta.

Märksõnad
Tagasi üles