Sisukord
Arvamus
Postimees
20.07.2019
Eesti Endine Kanepi poliitik töökiusus süüdistatud direktori ametisse valimisest: «Oleksin pidanud uurima, miks ta eelmises koolis direktori kohalt lahti sai» (14) Seadus jätab noore murega üksi (1) Välismaa Borõslav Bereza: keskmine ukrainlane ei mõista riigi toimimist (9) Arvamus Juhtkiri: kui kaugele hüppame nüüd? (4) Kadri Kuulpak: kui kõik «menetlevad» ja «tegelevad», kaob julgus (4) Keerulise manöövri tulemus (5) Haruldane eestlane (2) Metallica viib Tartu San Franciscosse (2) Facebook hävitab krüptoraha (4) Kultuur Folgil jutustatakse isiklikke lugusid Viimase sauruse kõbusad korinad (4) Sport Euroopa suurklubid tulevad koju kätte Sten Priinits ihkab suuremat tapjainstinkti Mart Soidro: ETV spordi veidrad valikud Tervis Sul on akne? Sa pole üksi! Ideaalne Instagram on surnud (4) Arter Diplomaat Margus Kolga: Kui inimesed hakkavad maailmas liikuma, on võimalik, et tekivad konfliktid (2) Okse, mürk ja maasikad – sissevaade eestlaste paanikahoogu (4) Justin Petrone: varem või hiljem lähevad kõik Mussolini mõõtu egod plaksuga lõhki (12) Viimne elulootus vanalinnas: rattabrigaad päästab surmasuust Sul on akne? Sa pole üksi! Ideaalne Instagram on surnud (4) Ekspeditsioon stardib Venemaalt: mida kinkida Kroonlinna muuseumile? (2) Türklanna tuli Eestisse reisiäri ajama Mulligalerist Kristel Voltenberg kogub mulle. Suvesoovitused kihisevaks joogiks (1) Sõiduproov: Hyundai i30 Fastback N. Ei ole kohta uimasele juhile Telefonidega võlurid tänavatel seiklevad Harry Potteri mängus Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: kui kaugele hüppame nüüd?

2 min lugemist
Päeva karikatuur FOTO: Urmas Nemvalts FOTO: Urmas Nemvalts

50 aastat tagasi maandus Maa kaaslasel Kuul Apollo 11 missioon. Astronaut Neil Armstrongi ajalukku läinud tõdemus, et tegu on väikese sammuga inimesele, kuid suure hüppega kogu inimkonnale, tõotas tõelise kosmoseajastu algust. Pärast 1972. aastat pole aga ükski inimene oma jalga väljaspool koduplaneeti maha pannud.

Tänases lehes pühendame tolle aja sündmustele ruumi nii välisuudiste kui ka arvamusküljel. Kaur Maran selgitab sündmuste ja otsuste käiku, mis ajaloolise Apollo 11 missioonini viisid, ning missiooni kulgu. Astrofüüsik ja teadusfilosoof Enn Kasak küsib muuhulgas aga, miks üldse midagi sellist ette võtta, kui nälg ja häda ka 2019. aastaks maa pealt kadunud pole.

Tõesti, kui ligi kümnendik meie planeedi rahvastikust elab absoluutses vaesuses ehk ei saa rahuldatud isegi baasvajadusi, siis kuhu me üldse trügime? Kasak ütleb seepeale, et nõnda mõeldes oleks meil tänini avastamata isegi Ameerika ja Austraalia.

Kuid maadeavastamisest olulisemana on see küsimus suurtest eesmärkidest ja ideaalidest ning selle vaimus tehtud erakordsest tööst. Kosmoseprogramm kiirgas teadmisi ja innovatsiooni tunduvalt kaugemale kui nende missioonide piirid. Toonased saavutused on aluseks tuhandetele tehnoloogiatele, mis on meile vajalikud tänapäevalgi.

Kosmoseuurimine on seejuures oma näilisest varjusurmast ärganud. Uuel sajandil on ameeriklastele ja venelastele lisandunud hiinlased, kes viisid aasta alguses mehitamata missiooni ka Kuu tagaküljele. Oma programm on ka Indial, Jaapanil ja Euroopa Liidul. Niisamuti hullutab rahvast magnaat Elon Musk, kes on lubanud oma ettevõtte SpaceX abil inimesed Marsile viia.

Seega pole unistus tõelisest kosmoseajastust kadunud, mistõttu kerkib taas ka küsimus, kas inimkonna piir on tõesti üksnes Maa. Nii nagu on koduse elu hindamiseks vaja ikka ja jälle ära käia, oli ka Neil Armstrongil tarvis näha meie koduplaneeti Kuu pealt, et mõista, kuivõrd habras see on. Teist kodu meil praegu pole.

Maa hülgamine asustatavate planeetide kasuks jääb praegu küll Laagna teel filmi väntava Christopher Nolani kassahiti «Tähtedevaheline» süžee piiridesse, kuid püüdluski selles suunas vaadata tõotab inimkonnale palju enamat kui üksnes missioon seniste piiride taha.

Seotud lood
19.07.2019 22.07.2019
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto