Scott kosmoses. Ja mis on kosmosejaamas kõige olulisem?

NASA astronaut Scott Kelly pärast maandumist ISS kosmosejaamast Kasahstanis 2. märtsil 2016. Ta oli kosmoses 340 päeva.

FOTO: Kirill Kudryavtcev

Kui te kujutasite kas või natukene ette, et kosmos võiks olla mingil määral romantiline, siis Scott Kelly raamat ravib niisugused kujutlused jäädavalt välja.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele

Aastal 1961, kui Juri Gagarin kosmosesse lendas, tehti Tallinnfilmis Eesti esimene animafilm «Ott kosmoses». Filmi tutvustus ütleb: «Üleannetu poiss Ott, kes veedab oma koolitunde laiseldes ja sodides, satub startivasse kosmoselaeva ja lendab maailmaruumi. Nii algavad põnevad ja isegi hädaohtlikud seiklused, mille jooksul Ott kogeb ammutuntud tõde: ilma koolitarkuseta elus läbi ei saa.»

Selgeltnägijalikult täpselt sobib see ka Ameerika astronaudi Scott Kelly kosmoselendude biograafiaraamatu kokkuvõtteks.

Noor adrenaliininarkomaan Scott veedab oma päevi koolis laiseldes ja igavuse kätte surres, sest koolis ei toimu mitte midagi huvitavat. Et elu mingitki pinget pakuks, tuleb katsetada näiteks piduriteta jalgrattal mäest alla kihutamist. Või pigem siiski midagi ohtlikumat. Lõpuks arvas Scotti isa (kes oli alkohoolikust politseinik), et ta võib uurida, kas Scott (ja tema niisama vähe õppimisele tähelepanu pöörav kaksikvend Mark) võiksid leida mingit tegevust keevitajate ühingus (sest midagi peavad nad ju kunagi ka tegema hakkama).

Scottist ja Markist ei saanud keevitajaid.

Tagasi üles