Eesti sadamad ummistuvad rahapuudusel setetest

15. aprillist 15. juulini on süvendustööd keelatud nii veelindude pesitsuse kui ka kalade kudemise aja tõttu.

FOTO: Pm

Laevateede tähtsaim tervisenäitaja on vee sügavus, ent sadamapidajatel ei jätku setete eemaldamiseks raha.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele

Üldkasutatavatel veeteedel tagab meresõiduohutuse veeteede amet, kes tellib vajadusel süvendustööd. Sadamate akvatooriumis ja sissesõidul on aga sadamapidaja kohustus tagada sadamaeeskirjas märgitud sügavus. Kuna madalas Eesti rannikumeres liiguvad setted, tuleb mõningaid kohti süvendada iga natukese aja tagant, kõige probleemsemad on Rukki kanal Rohuküla-Heltermaa laevateel ning Ruhnu sadama sissesõit.

Väikesaarte parvlaevasadamaid haldava ASi Saarte Liinid juhatuse esimees Villu Vatsfeld ütles, et Eesti rannikumere tuuled, lainetus ja hoovused on heitlikud ning vee sügavus laevateedel ja sadamates võib kiiresti muutuda.

«Viimastel aastatel võib täheldada, et nii hoovused kui ka valdavad tuuled liiguvad varasemast erinevalt,» ütles Vatsfeld.

Tagasi üles