ÜRO terrorihoiatus puudutab ka Eestit

ISISe vangistusest vabastatud tsiviilisikud Süüria idaosas. Foto: BULENT KILIC/AFP/Scanpix

Ajal, mil Eesti saab 1. jaanuarist kaheks aastaks ÜRO Julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks, võib globaalpoliitika keskseks küsimuseks kerkida taas rahvusvaheline terrorism. Seega peab ka Eesti osalema selleteemalistes aruteludes ning esitama konkreetseid seisukohti ja ettepanekuid.

ÜRO ekspertide hinnangul on maailma jätkuvalt kõige suuremat ohtu kujutav terrorivõrgustik ISIS loomas pärast nende nn kalifaadi hävitamist Süürias ja Iraagis innukalt küberkalifaati. Küberturvalisust esile tõstva Eesti jaoks võib seega tegu olla teemaga, kus meie diplomaadid maailmapoliitikasse kõige selgemalt sekkuda saavad.