Sisukord
Päevakomm
Postimees
22.02.2020
Linda Raunet ja Eesti Vabariik – 102 aastat ühiseid mälestusi Eesti Viljandi valmistub võõrustama presidendi pidu Süda läheb soojaks ja hingele pai – pannakse tähele Mida teha vabariigi aastapäeval? Majandus Põhjamaade pankade veri hakkas viimaks hüübima Välismaa «Ihne nelik» keeldus kriipsugi taandumast Kolmejalgsed vallandasid liiklusraevu (1) Liibüas evakueeriti sõja jalust mitu tuhat kaamelit Arvamus Juhtkiri: viinarindel muutustega Evelyn Kaldoja: valgustav lobiabsurd (1) Õlitööstuse eestkõneleja (1) Sipsik elab veel! Läti ema eksirännakud Esitus, mis tõi pisara silma Kertu Birgit Anton: kliimapööret ei tehta meie eest ära (11) Kultuur ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Sport Eesti mehed vollemaailma absoluutses tipus Taavi Libe: kuidas tuua inimesed video­mängude abil spordi juurde? EAL nõuab Rally Estonia korraldamise eest meeletut summat Kriisk: presidendiamet oleks minu olümpia Soomlase ajastu start jahmatas isegi suuri optimiste Kliima Pehme talv paneb rannad uut tasakaalu otsima AK Tehnoloogiagigantide uue põlvkonna juhid Liiga hilja ja poolikult tehtud otsus Ukraina ekspert: «Ilma Venemaa otsese sekkumiseta oleks see sõda varsti läbi» Hasso Krull: maa, rahvas ja riik (8) VIDEO ⟩ Kunst sinu ümber. Dokumentaalne poeet Kristina Norman ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Kus poliitik ees, seal bandiidid taga Nädala plaat. Nagu seest külm juustuburger Nädala plaat. Ruttab aeglaselt keset üksildasi masse Kutse presidendi vastuvõtule Juurikas. Eesti tänab Arter Liis Velsker: mõtlesin, et paneks kogu raha selle alla, et lihtsalt ennast hävitada Käputäis Eesti «kurjategijaid» Siberi kolkas... Viirusest ohtlikum (1) Kaitsja, kes võib mõnikord osutuda tapjaks Ekstreem-Sipsiku seiklused Umbe hää süük!* Arter otsis võrumaist pidupäevamaitset Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Kodune helisüsteem 10 000 euro eest. Eestis loodud Audese tippkõlarid valmivad kuulmise järgi (5) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Jekaterina Minkova: millesse takerdub koolis tekkinud konfliktide lahendamine?

2 min lugemist
Koolikiusamine. Illustratiivne foto. FOTO: Ants Liigus/Pärnu Postimees

Kuidas peaks kool käitumisraskustega lastega hakkama saama, kui tugisüsteem on puudulik?

Koolis tekkinud konflikti või kiusamise lahendamise tulemuslikkus sõltub sellest, kui head on suhted tugispetsialisti, lapse ja tema vanemate vahel. Kui üks asjaosaline on takistuseks, siis sinnapaika probleem jääbki.

Haridusministeeriumi andmetel oli Eestis 2018/2019. õppeaastal 518 üldharidusega kooli. Sotsiaalpedagooge oli nendes koolides kokku 331 ning koolipsühholooge 210. Teisisõnu: mõnes koolis puudub üks või teine tugispetsialist.

Igal alal on spetsialiste, kes on inimesed õigel kohal, ja neid, kes istuvad tunde täis. Sotsiaaltöö pole see ala, kus nii võib, kuid reaalsus on midagi muud.

Toon ühe hea ja halva näite elust enesest.

Koolis töötav sotsiaalpedagoog on autoriteetsem kui direktor. Õpilased lähevad tema juurde kõikvõimalike muredega. Koostöö politseiga sujub ning teravad probleemid suudetakse lahendada, kuna tugispetsialist oskab ja viitsis luua usalduslikke suhted õpilaste ja vanematega.

Ei tohi arvata, et tugisüsteem ei toimi peamiselt seepärast, et südametunnistusega pedagooge napib. Kiusamisprobleemi lahendamist võib takistada ka lapsevanem, kes vaikib.

Ja siis teine näide.

Koolis õpib üle tuhande õpilase. Sotsiaalpedagoog on jõudnud suhelda vaid 50ga. Koolis käivad õpilased, kellega peaks tegelema, ning parem oleks, kui tugispetsialist jälgiks kas või aeg-ajalt, millises meeleolus nad hommikul kooli tulles on. Ent selle asemel võtab tugispetsialist tööle jõudes esimese asjana lahti oma e-postkasti ja jääbki kabinetti istuma. See sotsiaalpedagoog ei ole laste jaoks autoriteet ning lapsed ei võta konfliktide korral arvesse tema sõnu, sest tema suust tulevad ainult süüdistused. Ka lapsevanemad ei soovi temalt abi saada.

Nende kahe näite vahele mahub muidugi ka kolmandaid, neljandaid … Näiteks olukord, kus vähekogenud tugispetsialist lihtsalt ei julge öelda vanematele asju nii, nagu need on.

Kuid ei tohi arvata, et tugisüsteem ei toimi peamiselt seepärast, et südametunnistusega pedagooge napib. Kiusamisprobleemi lahendamist võib takistada ka lapsevanem, kes vaikib. Ta ei julge muret tunnistada või süüdistab selles iseennast. Ühtlasi ei julge ta kas või lasteabi telefonilt nõu küsida. Ta ei reageeri e-kooli pandud märkustele. Sotsiaalpedagoog ei julge aga selle pere kodu külastada, kuna kardab eraellu sekkuda.

Rajaleidja kodulehelt võib sotsiaalpedagoogi ametiala kirjelduse kohta lugeda: ükski päev pole päris sarnane eelmisega. Teisisõnu: iga juhtum vajab eraldi lähenemist ja osaliste pühendumist.

Seotud lood
21.02.2020 22.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto