Sisukord
Maailm
Tänane leht

Kristi Raik ELi kohanemisest geopoliitikaga: kuidas panna kokku tuli ja vesi?

3 min lugemist
  • ELil on suutnud reegleid järgides lõpetada liikmesriikide vahelise jõukasutuse.
  • Terves maailmas pole jõul põhinev geopoliitika aga kunagi ära kadunud.
  • Tahab ta või ei, on EL nüüd sunnitud tegelema üha rohkem geopoliitikaga.
  • See tähendab ka Euroopa positsioneerimist USA ja Hiina vahelises võitluses.
Euroopa Komisjoni peatne president Ursula von der Leyen on rõhutanud vajadust kaitsta Euroopat välise mõjutustegevuse ja ühtsuse lõhkumise eest.  FOTO: Luigi Mistrulli/SIPA/Scanpix

Euroopa Komisjoni tulevane president Ursula von der Leyen ütles ühes hiljutises intervjuus, et Euroopa Liit (EL) peab tegelema rohkem geopoliitikaga ja taotlema ambitsioonikalt globaalse liidri positsiooni. ELi välispoliitika esmase eesmärgina nimetas ta reeglitel põhineva maailmakorra säilitamist, mis on kirjas mitmes ühenduse dokumendis – ja ka värskelt avaldatud Eesti välispoliitika arengukavas kui üks olulisemaid rahvuslikke huve.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Euroopa mõju tugevdamine maailmapoliitikas saab olema üks ELi uute juhtide raskemaid ülesandeid. Reeglite poliitika ja geopoliitika sobivad kokku sama hästi kui vesi ja tuli. EL on ajalooliselt keskendunud reeglite loomisele ning reeglitel põhinev kord on lükanud geopoliitika kõrvalisse rolli vähemalt liikmesriikidevahelistes suhetes.

Geopoliitika mõistet võib muidugi määratleda mitut moodi, aga Euroopa poliitilises debatis seostub see tugevalt realistliku visiooniga rahvusvahelistest suhetest kui riikide- ja esmajoones suurriikidevahelise võimuvõitluse areenist. Iga riik püüab sealjuures kehtestada kontrolli endale oluliste territooriumite, ressursside ja ühendusteede üle, tehes seda sageli teiste arvel.

19.08.2019 22.08.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto