Sisukord
Eesti
Postimees
11.11.2019
Viimased uudised Sõnasõjas jäi tule alla nii Järviku, Aegi kui ka kantsleri koht (31) Tartu Ülikooli kohal ripub 330 000 euro suurune kirves (6) Moskvas näidati Narva pingetest sündinud lavastust Maaeluminister on viinud valitsuse kriisi lävele (45) Karastunud advokaat libises konflikti (1) Arumäe: ma ei avalda, mis nõu Järvikule andsin (5) Eestlasest ei saa vabatahtlikku pensionikogujat (2) Valitsus sillutab radariostuga teed Ida-Viru tuuleparkidele Tööandja maksuvõlg toob tulevastele lapsevanematele murepilved (20) Järvik teadis võimalikust huvide konfliktist septembris, kuid küsis nõu edasi (3) Eesti tuleviku võimalused: Suur-Tallinnast ökokogukondadeni Tamrex PUUST JA PUNASEKS: põhjalikult vingugaasist ja vinguandurist! Külmas kanna meriinovillast: milline ei aja kihelema? Seda talvejopet lihtsalt pead proovima Kihiline riietumine hoiab sind soojas Praegu oluline FOTOD JA VIDEOD Ratas tahab Järviku üle veel arutada, kahtlused pole tema sõnul hajutatud (74) Tõnis Saarts: Ratas ja EKRE kompavad teineteise piire, üks osapooltest peab tagasi tõmbama (12) Kiik: süüdistuste tõeks osutudes ei saa Järvik ametis jätkata (14) Martin Helme: kui Järvik peab valitsusest lahkuma, pole meil enam valitsust (61) Venemaalane rääkis, miks ta paadiga Narva jõe ületas ja Eestis poliitilist varjupaika taotles Ukraina ja mässulised: vägede lahutamine kontaktjoone lõigus on läbi (1) Gerd Kanter: midagi on vaja ette võtta, muidu sõidetakse meist ka edaspidi trammiga üle Riigieksamid 2019: suur koolide üldedetabel (4) Otse Postimehest: riigieksamite tulemusi analüüsis Tallinna reaalkooli direktor Ene Saar Riigieksamid 2019: Kuusalu ja Loksa üllatasid heade matemaatikatulemustega (1) Riigieksamid 2019: Tallinna eliitkoolid kaotasid eesti keele eksamil kohti (2) Riigieksamid 2019: Sakala eragümnaasium ja Sütevaka tõusid inglise keeles tippu (3) Viimased uudised 18+ filmid: kas näitlejad teevad seal SEDA päriselt? Riigieksamid 2019: suur koolide üldedetabel (4) Poiss või tüdruk? Eno Raua lesk kinnitas, mis soost Sipsik tegelikult on (4) Ratas tahab Järviku üle veel arutada, kahtlused pole tema sõnul hajutatud (72) Kuueks aastaks vangi: kohus mõistis EKRE liikme Tarmo Laasi süüdi tapmiskatses (14) Martin Helme: kui Järvik peab valitsusest lahkuma, pole meil enam valitsust (61) Pensionireformi esimene ohver: LHV sulgeb Eestisse investeeriva teise samba fondi (32) Minister Järvik lasi tagasi panna ENSV ministrite portreed (49) Naine jäi 29-aastasena leseks, kuid siis paljastus, et mees elas kaksikelu Tartu Ülikooli kohal ripub 330 000 euro suurune kirves (6) Autod, mis 5 aastaga kaotavad enim väärtust Riigieksamid 2019: Kuusalu ja Loksa üllatasid heade matemaatikatulemustega (1) Ameeriklased ehitaksid Eestisse tuumajaama (20) Veoautolt lahti tulnud ratas lömastas Tallinna-Tartu maanteel sõiduauto esiosa Valli baarist välja visatud Kertu Jukkum selgitab, mis tol õhtul tegelikult juhtus (2) Järvik tegi ettepaneku kantsler vallandada (23) Eesti kerisetootja ajas tunni ajaga kokku 150 000 eurot Riigieksamid 2019: Tallinna eliitkoolid kaotasid eesti keele eksamil kohti (2) Tähelepanu: tuludeklaratsiooni esitamise aeg nihkub edasi (2) Sõnasõjas jäi tule alla nii Järviku, Aegi kui ka kantsleri koht (31) Mike Tyson tegi «Pohmaka» filmi kohta kriminaalse ülestunnistuse Vaata, kuidas Eesti staarid isadepäeva tähistavad Lootus sureb viimasena: haiglas surnuks tunnistatud beebi avas vanemate süles silmad Hyundai pealik Tänaku lepingust: liikvele on läinud kuulujutud, mis ei vasta tõele Galerii: Hollywoodis toimus pidulik galaõhtu, kus Kardashianid polnudki kõige seksikamad külalised! Juhtkiri: valitsus on ummikus (11) Foto: The Tuberkuloitedi laulja Summer pani raske südamega hinnalise masina müüki Sajandivanune maja kaob paarikümne päevaga Smartlynxi juhtumi vastuseta küsimus: miks eiras lennukimeeskond üheksa korda ohusignaali (1) Tanel Kiik: olukord on selgusetu, Järvikul tuleb anda ammendavad selgitused (13) Kreml: Vostotšnõi kosmodroomi ehitusel varastati iga kümnes rubla (6) Kurioosne: Euroopa autoralli meistriks krooniti britt, kes pole hooaja jooksul ühtegi rallit juhtinud (1) Astroloog Pavel Globa nimetas 3 tähemärki, kelle jaoks 2020 saab olema saatuslik aasta Helsingi linnavolikogu liige jäi vahele valetamisega (10) Riigieksamid 2019: Sakala eragümnaasium ja Sütevaka tõusid inglise keeles tippu (3) Norra paremäärmuslus hõõgub Rootsi sütel (14) Poola näitas Venemaale hambaid: Nord Stream 2 projekti liige sai suure trahvi (20) Oluline uuendus: Ühiskaart lisati mobiiliäppi Hongkongi politsei tulistas meeleavaldajat, protestijad süütasid inimese (3) Moskvas näidati Narva pingetest sündinud lavastust Tallinnast võib saada Euroopa segregeerituim pealinn (5) Legendaarne välisinvestor investeeris Eesti päiksefirmasse Ratas: Järvikult ootan vastuseid paljudele küsimustele (16) Tere hommikust! Mida teha, kui avastad pärast ühiselt veedetud ööd, et su vastne silmarõõm elab koos oma vanematega? Sodiaagisaladused. 5 tähemärki, kes tapavad kõige suurema tõenäosusega Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Kas Eesti kohus on ainult miljonäridele?

5 min lugemist
Üks näide Eesti kohtusüsteemist. FOTO: graafika: Alari Paluots

Euroopas pole ühtegi teist riiki, kus ligipääs õigusemõistmisele oleks nii palju kitsendatud kui Eestis, ütleb riigikohtu esimees Märt Rask. Karmid sõnad, aga kõrged riigilõivud, vähene õigusabi, asjade venimine ja menetlusabi kättesaamatus sunnivad tõesti kahtlema õigusriigi tugevuses, kirjutab Mikk Salu.

Tellijale

Kolm nädalat tagasi Postimehele intervjuud andes ütles Toomas Annus muu hulgas: Eestis võivad kohtus käia ainult rikkad nagu tema, tavalisel inimesel on kasulikum süüdi jääda. Ränk väide, kuid kas ka tõsi? Kui lihtne või keeruline on Eestis kohtus käia ja kas põhiõigus – ligipääs kohtule – Eestis ikka kehtib?

Tuleb välja, et Annuse arvamust jagavad paljud. Sama või peaaegu sama räägivad kolm õigussüsteemi juhtfiguuri, riigikohtu esimees Märt Rask, õiguskantsler Indrek Teder ja advokatuuri esimees Toomas Vaher.
«Eesti põhiseaduse paragrahvi 15 «Igaühel on õigus pöörduda kohtusse» võiks ümber kirjutada: «Rikastel on õigus pöörduda… »,» ütleb Rask mõrult. Teder lisab, et ligipääs õigusemõistmisele Eestis on teoreetiliselt olemas, aga praktikas…

Milles siis probleem? Nii õiguskantsler kui riigikohtu esimees keskenduvad oma kriitikas riigilõivudele, summadele, mida tuleb kohtusse minnes maksta. See võib tulla üllatusena, kuid Eestis on tegelikult Euroopa kõrgeimad riigilõivud.

Näiteks Soomes on riigilõivud 78–156 eurot, Rootsis 40–48 eurot, Eestis aga 16 – 95 867 eurot. Need pole teoreetilised arvud, selliseid summasid ka määratakse. Ainuüksi viimasel kahel aastal on riigikohtust läbi käinud kümmekond juhtumit, kus kohus on otsustanud, et kõrge riigilõiv on põhiseadusega vastuolus.

Jutt on 1,4 miljonist kroonist, 0,8 miljonist kroonist, 0,95 miljonist kroonist – viimase juhtumi puhul pidi kaebaja tasuma 0,95 miljonit kaks korda, nii kohtu esimeses kui ka teises astmes. Kohati võib leida lausa absurdseid asju, näiteks kui vaidluses abieluvara üle peab üks vaidleja oma poole abieluvarast kõigepealt maha müüma, et üldse saaks vaidlema hakata.

Peaks ju olema lihtne asi

Probleem on niivõrd tõsine, et õiguskantsler ja riigikohtu esimees on sellest rääkinud riigikogu ees, kohtunud poliitikutega, veennud justiitsministreid. Vastuseks kõlab: jaa-jaa, oi-oi-oi, on valesti, tuleb muuta; lõpuks aga ikkagi midagi ei tehta.

Ometi peaks ju tegu olema lihtsa asjaga. On põhiseaduse saririkkumine ja kõik asjasse puutuvad just nagu nõustuvad sellega. Ka Euroopa Inimõiguste Kohus on leidnud mitmel riigil (näiteks Poola, Portugal, Rumeenia) lõivud liiga kõrged olevat, Eestis on need veel kõrgemad.

Pealegi, justiitsminister Kristen Michal lubas suvel, et riigilõivusid ja kohtuskäimist kiirendavad seadusemuudatused jõuavad riigikokku juba sügisel. «See on justiitsministeeriumi oluline prioriteet,» rääkis ta. Tegelikult seadusemuudatus riigikogusse ei jõudnud.

Tõsi, võib-olla ei peaks siinkohal kritiseerima Michalit, sest erinevalt eelmisest justiitsministrist ta vähemalt tunnistab probleemi ja kuigi lahendus venib, on ministeeriumis riigilõivude alandamine tõepoolest kavas. Michal kinnitab, et eesmärk on alandada lõivusid alates järgmise aasta juulist.

Samas arutavad kõrvaltvaatajad, et üks põhjuseid, miks lõivude alandamine venib, on lihtsalt riigi rahahäda. Kohtutes koguti eelmisel aastal riigilõive 160 miljonit krooni ja see summa moodustab juba ligi poole Eesti kohtusüsteemi ülalpidamiskuludest, tsiviilkohtus tuleb lõivudest lausa 90 protsenti kohtu tegutsemiskulude katteks.

Isemajandavad kohtud

Kui endine justiitsminister Rein Lang kolm aastat tagasi lõive tõstis, viitas ta üsna otseselt, et riigieelarvesse on vaja raha koguda ja kohtud võiksid olla isemajandavad.

Lõpuks pole aga asi ainult riigilõivudes. Sellega on otsesemalt ja kaudsemalt seotud mitu teist teemat. Näiteks kohtuasjade venimine, kui kohtud peavad pidevalt määrama lõivusid ja nende üle vaidlema, samal ajal aga sisuline vaidlus seisab.

Ja kui lõiv on kõrge, siis peaks vähemalt menetlusabi olema kättesaadavam, kuid ka seda pole – siingi on riigikohus teinud mitu otsust, et menetlusabi kättesaamatus on põhiseadusega vastuolus.

Ja kolmandaks, riigi antav õigusabi ehk raha neile, kes ise ei jõua advokaatidele maksta, on väike. Näiteks tänavu on õigusabiks 2,8 miljonit eurot.

Võrdluseks, Annus on öelnud, et tema ja tema firmad on advokaatidele oma kohtuasjas maksnud üle kümne miljoni krooni. Sisuliselt üks rikas mees kulutab kolmandiku sellest, mille riik annab ülejäänud kodanikele kohtuskäimiseks.

Tõsi, järgmisel aastal suureneb õigusabisumma 3,8 miljoni euroni ja kui justiitsminister suudab ka riigilõivud allapoole tuua, siis on tegu sammuga edasi. Praegu on aga olukord niru.

Advokatuuri esimees Vaher toob näiteks, et advokaat, kes riigi õigusabi osutab, teeb alati valikuid, kas lugeda läbi kõik toimiku leheküljed või ainult osa, kas viia läbi kõik toiminguid või ainult osa. «Paratamatult tuleb sellisel juhul küsida töö kvaliteedi kohta,» räägib ta.

Kõige tähtsam küsimus õigusemõistmise juures on tegelikult see, et riigil on alati ressursse rohkem kui kodanikul. Kui riigikohtu esimees Rask räägib kõrgetest lõivudest ja haldusmenetlusest, siis halduskohus on just koht, kus kodanik vaidleb riigiga. «Halduskohtud on nagu väikesed inimõiguste kohtud, kui aga riik teeb lõivude abil endaga vaidlemise võimatuks, siis mis õigusriik see on?» küsib ta.

Kriminaalmenetluses on asi teine, kuid ka siin on prokuratuuril (riigil) eelised. Nii mõnedki advokaadid ütlevad, et prokuratuur tihti venitab ja paisutab asju, et teha kaitsmine vastaspoolele aja- ja rahamahukaks. Vaher toob asjast kõige räigema näitena Rene Toomse juhtumi.

Meenutuseks, Toomse on endine kaitseväelane, keda süüdistati riigisaladuse lekkes. Asi venis aastaid, uuriti ja menetleti, aga kohtusse ei jõutudki.

«Prokuratuur ei tahtnudki kohtusse minna, sest tõenäoliselt oleks nad kohtus peksa saanud,» ütleb Vaher «Venitati, et teine kokkuleppele sundida.» Lõpuks asi nii ka lahenes, prokuratuur ja Toomse sõlmisid oportuniteedileppe, mis tähendab, et prokurör ütles, et kuna süü pole suur, lõpetame asja ära.

Toomse lausub nüüd, et mõru maik jäi asjast ikka suhu. «Aga asi venis aastaid, mu staatus oli õhus, pere tahtis asjaga ühele poole saada,» räägib ta. Juhtumile lisab värvi see, et kuigi kohtusse ei jõutud ja ainult kohus saab Eestis kedagi süüdi tunnistada, rääkisid süüdistajad ometi ka pärast leppe sõlmimist avalikkuse ees juhtumist kui kuriteost ja kurjategijast.

Kommentaarid

09.11.2019 11.11.2019
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto