Sisukord
Tennis
Postimees
31.08.2019
Eesti Juhtkiri: kui oleks läinud teisiti (2) Umbusaldati kõige eest ja veel natuke pealegi (13) Peategelaste pilk minevikule. Vene sõjaväele oli lahkumine raske (3) Mart Laar: Lennart Merit süüdistanud tegelastel peaks piinlik olema (26) Välismaa EKSKLUSIIV. Liibanon – riik, kus numbrimärgid on autodest kallimad Arvamus Juhtkiri: kui oleks läinud teisiti (2) Kaspar Schultz: metsapõlengud pole enam normaalsus (3) Kaja Kallas tegi valitsuse hoopis tugevamaks (52) Aga palun – Swedbank Tartu valmistub tulevikuks Doha MMi ootuses Hellar Lill: okupatsiooniarmee pensionärid ja kaks tarka presidenti (2) Igas unistuste kodus peidab end südamevalu Pildikesi tuleviku Iraanist Uued tuuled Postimehe naljanurgas NÄDALA PLAAT: Silmastatud hirm, laagerdunud 13 aastat Kultuur Apple’i ihamasina käivitamine Igas unistuste kodus peidab end südamevalu Pildikesi tuleviku Iraanist Uued tuuled Postimehe naljanurgas NÄDALA PLAAT: Silmastatud hirm, laagerdunud 13 aastat Sport Sportlik pinge ja viha tõi Teemantliiga üldvõidu Vaimukindlus aitas Anett Kontaveidi sihile Joosep Susi kolumn: kuidas tennis manduma kippus, aga Fedja ja Rafa selle päästsid AK Jüri Viikberg: kui kirjakeeleks saanuks tartu keel (11) Ilmar Vene: progressist (2) Tallinn 800: kritseldused vaha sees Apple’i ihamasina käivitamine Igas unistuste kodus peidab end südamevalu Pildikesi tuleviku Iraanist Uued tuuled Postimehe naljanurgas NÄDALA PLAAT: Silmastatud hirm, laagerdunud 13 aastat Arter Amazonase fänn Ivo Tšetõrkin: Looduskaitsja olla on eluohtlik! (1) Aitäh teile, karmid õpetajad! (16) Kas pensionär elab veel 70 aastat? (14) Vaat kui kaugele viib suvine raamatumüük! (2) Kopsud läbi? Kuldsete kätega kirurg Tanel Laisaar paneb uued Rikkad võivadki tappa! Krüüslid, suulad ja hiigel-linnulaadad Bellingshauseni teel Lapsed ajakirjandusest: «Kui on nagu õnnetus, siis on uudis!» (1) Trikitame lillkapsaga: popist köögiviljast saab teha riisi, pitsapõhja ja steike Tsikli sõiduproov. Mootorratas, mida ei jõuta nii palju toota, kui tahtjaid oleks Telemaailma kurioosumid Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Joosep Susi kolumn: kuidas tennis manduma kippus, aga Fedja ja Rafa selle päästsid

3 min lugemist
Roger Federer ja Rafael Nadal 2008. aasta Wimbledoni finaalis.  FOTO: Alessia Pierdomenico/Ap

Kakskümmend aastat tagasi väitis tenniseentusiastist mainekas kirjandusteoreetik Edward Said ühes essees, et professionaliseerumise tagajärjel on tennis mandunud: «Osavate, väljapeetud daamide ja härrasmeeste spordiala on moondunud ebameeldivate, füüsiliselt ülearenenud ja kahetsusväärselt üheülbaliste lööjate jõhkraks vastasseisuks, mida kontrollivad agendid, telekanalid, turniirikorraldajad, spordivarustuse kontsernid, autotööstus ja viimasel ajal ka sigaretifirmad.»

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Ühelt poolt näib, et Said kirjeldab siin laiemalt igasugust tippsporti: meelelahutuslikust perspektiivist võiksime samasuguseid muutusi täheldada ju peaaegu kõikidel aladel, millel on maailmas mingitki märkimisväärset kultuurilist kaalukust. Teisalt ei ole mõistlik mitmetest Saidi näidetest tuimalt mööda vaadata. Eks ta ju ole nii, et kunagised intelligentsed mängijad on asendunud kõrghariduseta karsklastest professionaalidega, kes elavad 52-nädalases katkematus ärimudelis.

Õigupoolest pole Saidi öeldus midagi üllatavat, kui arvestada kirjutamisaastat ja sedagi, kuhu oli tennis tolleks hetkeks arenenud. Mõned pidepunktid. Kui 1960. aastatel mängiti veel peaasjalikult kiiretel muruväljakutel ja domineeris agressiivne («serve and volley») tennis, siis Björn Borg ja Ivan Lendl muutsid otsustavalt kogu ala sisemist loogikat: tagajoonemäng, kahe käega tagakäsi, vastuvõtt tagajoonelt, topspin jne. Teisisõnu, hoopis teine tennis. Saidi essee on kirjutatud ajal, mil kirjeldatud muutused olid kujundanud «igava» servikeskse tennise. Sümptomaatiline on 1994. aasta Wimbledoni finaal, kui Pete Samprase ja Goran Ivanisevici vahel polnudki sisuliselt ühtegi pikemat pallivahetust. Roland Garrosi väljakutel ja Austraalias võidutsesid valdavalt jällegi «igavad» tagajoonemängijad (Sampras ei võitnud Prantsusmaal näiteks kordagi).

30.08.2019 02.09.2019
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto