Sisukord
Teadustöö arvestus
Tänane leht

Martin Ehala: laps pesuveega välja

2 min lugemist
  • Teadustööd ja kontoritööd ei saa hinnata samade näitajate abil.
  • Viljaka teadustöö eelduseks on teadlase otsustus- ja tegutsemisvabadus.
  • Teadustöö ülereguleerimine korruptsiooni hirmus toob rohkem kahju kui kasu.
Martin Ehala FOTO: Konstantin Sednev

Ükskõik milline on tõde Nurkse instituudi juhtumis, kahju teadusele on juba tehtud. Kui suur see kahju on, ei ole praegu veel lõpuni selge – sõltub sellest, milliseks kujuneb ühiskondlik hinnang teadustegevusele üldisemalt.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

2003. aastal avaldas taani teadlane Thomas Højrup uuringu «Riik, kultuur ja elulaadid». Analüüsides eri eluvaldkondades tegutsevate inimeste eluviisi, jõudis ta järeldusele, et need võib paigutada teljele, mille ühes otsas on elulaad, mille esindajad müüvad oma tööjõudu selleks, et teenitud rahaga elada täisväärtuslikku elu tööst vabal ajal. Toidupoe kassapidaja on hea näide – töö on suhteliselt rutiinne ja vabadus seda ise kujundada väike.

Palgatööline ei määratlegi end oma töö kaudu, vaid elustiili kaudu, mida ta vabal ajal viljeleb. Vaba aeg on tema keskseid väärtusi, mistõttu tasuta ületunnitöö ei tule kõne allagi.

31.08.2019 03.09.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto