Eesti koolides algab IT-õppe soost välja tirimine

Pärnu Koidula gümnaasiumi informaatikaõpetaja Teele Karro nendib, et ehkki tänapäeva noored on suured internetikasutajad, ei ole neil ikkagi mainimisväärseid IT-oskusi. FOTO: Mailiis Ollino

Ehkki uus põlvkond on pidevalt ninapidi nutiseadmes või arvutis, pole nende IT-oskused kiita.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kui Teele Karro kolme aasta eest Pärnu Koidula Gümnaasiumis informaatikat õpetama hakkas, imestas ta, kui piiratud on gümnaasiuminoorte arvutioskused. «Arvasin, et see on ju küll IT-põlvkond, kõik on kogu aeg internetis, aga tegelikult on nende päris oskused suhteliselt kesised,» ütles ta.

Pärast aastatuhande vahetusel Eesti koolide arvutiklassid sisustanud Tiigrihüppe programmi on digitiigri käpajäljed meie õppekavades tuhmunud. 2001. aastast kadus riiklikus õppekavas informaatika eraldi õppeainena ning digioskused jäid teiste ainete õpetajate õlule. Arvutioskused pidid lapsed saama kätte siis, kui näiteks geograafia või ajaloo tund toimub arvutiklassis.

Sellest õppeaastast võtab üle 20 gümnaasiumi kasutusele uue informaatika ainekava, mille peamine eesmärk on panna gümnasistid looma tiimitööna ise uusi digilahendusi – näiteks telefoni- ja veebirakendusi või riist- ja tarkvara prototüüpe, nagu see IT-ettevõtetes käib. Lisaks õpetajale loodetakse tuua koolidesse ka juhendajad IT-ettevõtetest.

31.08.2019 03.09.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto