Sisukord
Arvamus
Postimees
29.02.2020
Koroonaviirus jõudis Eestisse. See ei ole maailmalõpp! (33) Eesti Eestlased tekitavad koroonaviiruse tõttu välismaal õudu (6) IT-sektor andis majanduskasvule hoo sisse KOHALIK VAADE. Leedu läks viiruse pärast paanikarežiimile (1) Volikogu esimehel liiga suur palk ja liiga vähe tööd Majandus Tallink alustas sadamasõda Börsidel käib veresaun «Merendusel pole rahvust, kuid riikidel on huvid» Välismaa KOHALIK VAADE. Leedu läks viiruse pärast paanikarežiimile (1) Ankara mängib Euroopa pudelikaelaga Calvini kodukirikus toimub katoliku missa USA saab esimese naiseriväelase Hädas Türgi pöördus NATO poole Vene ekspert: Erdoğan kaupleb Putiniga (2) Hispaania astus ajaloolise sammu võitluses libauudistega Arvamus Eesti ärielu kolm musketäri Kultuur Kõrvad kikki – Eesti Laul 2020 on täis üllatusi ja intriige (2) Sport Gunnar Männik: kas lugupeetud VO2 max aitaks sportlast? Ferrari jääb Mercedesest hooaja alguses maha EKSKLUSIIVINTERVJUU ⟩ Kuidas võitsid püss ja suusad Dorothea Wiereri südame? Kliima Metsamulda talletunud süsinikku ei tohi alahinnata (2) Merendus «Merendusel pole rahvust, kuid riikidel on huvid» AK Kõrvad kikki – Eesti Laul 2020 on täis üllatusi ja intriige (2) Juurikas. Sigaretid ja viinad ja kirglised naised Arter Noorus ongi hukas! Ropendab nagu voorimees (2) Algaja poliitbroileri mure Seentest ülikond, koolnukomposter – matusekombed on muutumas Kõrvad kikki – Eesti Laul 2020 on täis üllatusi ja intriige (2) Film "Parimad aastad me elus": prantslased teevad ka vanadekodust ja Alzheimerist midagi elegantset Kuidas teha porgandist külmsuitsulõhet? Kuidas Tiidrek Nurme riskide kiuste imelise tulemuse tegi (1) Maailma viimane suur seiklus. Budapest-Bamako ralli ehk hullumeelne retk Aafrikasse Käbi on Eesti teemant Meelelahutus Koomiks Sudoku

Edward Lucas: kuidas reageerib Saksamaa mõrvale Berliinis?

2 min lugemist
Politseinikud sündmuskohal. FOTO: CHRISTOPH SOEDER / AFP / Scanpix

Kui Venemaa tajub, et pääses Berliiniga - Hangošvili tapmisega - puhtalt, siis missugused sihtmärgid valib ta välja järgmisena, küsib BNSi kolumnis Briti ajakirjanik Edward Lucas. 

Salisburyst nüüdseks saanud Venemaa mõrvakatse sümbol. Mida jääb tähistama Berliin? Erinevalt endise spiooni Sergei Skripali ja ülejooksiku Aleksandr Litvinenko juhtumitest ei kasutanud 23. augustil Zelimhan Hangošvili tapnud salamõrvar massihävitusrelva. Ei olnud polooniumi (mis tappis Litvinenko Londonis 2006. aastal) ega närvimürki (mis pidi tapma härra Skripali Salisburys 2018. aasta märtsis). 

Selle asemel kasutas ta püstolit, tappes kolme lasuga silmapilkselt tagaotsitava (tšetšeeni rahvusest) Gruusia kodaniku. Tapja kinnipidamiseni viis juhus, kui teismelised märkasid teda taparelva Spree jõkke viskamas. Nagu on paljastanud uuriva ajakirjanduse väljaanne Bellingcat, näib tema nimi - Vadim Sokolov - olevat varjunimi. Tema elukoha-aadress ja äritegevust puudutavad üksikasjad on väljamõeldud. Kehtiva Vene passi omandamine valenime all viitab tugevalt luure- ja julgeolekuteenistuste toele.

Hangošvili oli üle elanud mitu varasemat tapmiskatset. Tema vaenlaste seas olid Kreml (ta oli võidelnud Tšetšeenia iseseisvuse eest) ja kardetud praegune Tšetšeenia satraap Ramzan Kadõrov oma sidemete kaudu ilmalik-rahvusliku eksiiljuhtkonnaga.

Tema tapmiseks käsu andnud inimesed eeldasid ilmselt, et nad pääsevad puhtalt. Hangošvili ei olnud Saksamaal just teretulnud külaline; surma hetkel oli ta ootamas vastust oma edasikaebusele pärast riigi keeldumist anda talle asüüli. Tema surma, nagu teistegi tšetšeeni emigrantide puhul Lääne-Euroopas, olnuks võimalik hõlpsasti allmaailma arveteklaarimise tulemusena kõrvale heita. 

Tema tapmiseks käsu andnud inimesed eeldasid ilmselt, et nad pääsevad puhtalt. 

Härra «Sokolovi» vahistamise tõttu ei ole see võimalik. Mõistatusi on ohtralt. Üks neist keerleb selle ümber, miks Prantsuse konsulaat Moskvas andis väga lühikese etteteatamisega ihaldatud mitmekordseks sisenemiseks mõeldud Schengeni viisa kellelegi, kelle kattelugu on niivõrd väheusutav. Pole kahtlust, et Prantsuse vastuluureamet esitab selle eest vastutust kandvatele ametnikele ja töötajatele raskeid küsimusi. 

Suur küsimus on aga see, kuidas reageerib Saksamaa jultunud poliitilisele mõrvale oma pealinna südames. Saksamaa instinktiivne reaktsioon Kremliga seotud probleemidele on kutsuda «dialoogile» (vastandina kõigele muule, mida kirjeldatakse «vastasseisuna). See ei tundu väga hästi töötavat. Jõuline vastus oleks järgida Briti eeskuju: saata Kremli spioonid riigist välja ja teha seda koostöös liitlasriikidega.

Selleks on piisavalt võimalusi. Kolmel Vene luureteenistustel - FSB (sise), SVR (välis) ja GRU (sõjaväe) - on Saksamaal tohutu kohalolek nii diplomaatiliste esinduste ametliku kattevarju all kui ka täiesti salajasi vahendeid kasutades. Isegi enne oma vahistamist 2011. aastal 23 aastat varjunimede all Heidrun ja Andreas Anschlag luuranud kahe Vene illegaali avastamine ei tekitanud mürglit, mida liitlased ootasid. 

Saksamaa pehmet lähenemist Venemaa suhtes saab õigustada enesekesksete põhjustega. On lihtsam ehitada Läänemerd läbivat gaasitoru Nord Stream 2 kui propageerida energiajulgeolekut torisevas Poolas ja korruptsioonist vaevatud Ukrainas. Avalik arvamus muretseb rohkem Donald Trumpi USA kui Vladimir Putini Venemaa pärast. Miks kulutada siis maksumaksja raha sõjaväele? Selliseid argumente esitatakse sageli. 

Sellise lähenemise - osalt ahne, ihne, passiivne, enesekeskne ja naiivne - hind on kõrge. See õhutab liitlaste seas usaldamatust. Olukorras, kus USA Euroopale pühendumise kohal hõljub küsimärk, on teiste Euroopa Liidu ja NATO riikide jaoks veelgi tähtsam, et maailmajao suurim riik täidab oma majanduslikke, sõjalisi ja diplomaatilisi kohustusi. Seni ta seda ei tee. 

Mis veelgi halvem, Saksamaa nõrkus süvendab tema vaenlaste seas põlgust. Kui Venemaa tajub, et pääses Berliiniga - Hangošvili tapmisega - puhtalt, siis missugused sihtmärgid valib ta välja järgmisena? 


Edward Lucas on rahvusvaheliselt edukate raamatute «Uus külm sõda» ja «Pettus» autor ja ajakirjanik. Ta töötab Varssavis ja Washingtonis tegutseva mõttekoja Center for European Policy Analysis (CEPA) asepresidendina.

Seotud lood
28.02.2020 29.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto