Sisukord
AK
Postimees
07.09.2019
Eesti Keskerakonnale terendab võimalus pensione tõsta (7) Tuletõrjeautoga Eestist Siberisse – poolteist kuud ja 6000 liitrit kütust Politseile teevad muret joobes seenelised (6) Eestis hambaravi kallis, Venemaal ohtlik (16) Hiina valitsuse ajaleht mõnitas Balti riike: korrumpeerunud poliitikud, naeruväärsed palgad ja rahvuste vahelised konfliktid (133) Majandus Teisest sambast lahkujad satuvad vihma käest räästa alla (45) Odavam aktsiapakkumine ei ole alati parem Osaliselt varisenud Keri tuletorni saab veel päästa Välismaa «Pole vahet, Putin või mitte-Putin!» Brzezinski: raha müüriehitusse suunamine pole veel kriis KOMMENTAAR. Iisrael ja Liibanon pääsesid napilt laiemast sõjategevusest Arvamus Downing Streeti vabakäiguvang Nordica tegelik juht (1) 60 000 maine eest (7) Sport Mäesuusakuningas lõpetas tipus AK Alison Jackson: „Kas on kedagi, kes oleks meediast võimsam?“ Fotograafilist tõde pole kunagi olnud EKI keelekool: hiina keel (7) Jelena Skulskaja: mille üle kurvastab ajaleht The Guardian? (2) Kalmar Ulm: Vana juudi kalmistu Revalis (3) Tallinn 800: kaheksa merevaigulist Ave Mariat (ja üks paternoster) Reet Kudu 70 – Ikka õiglusmeele suunamisel Nädala plaat: Kaks naist ja palju tundeid Naljast oled sa võetud, naljaks pead sa saama Juurika asemel Mesikäpp Indrek Lepik: kas majanduses sügistuuled juba puhuvad? (5) Arter 23 miljoni muusik NOËP: raha on lihtsalt number (1) Tartu Euroopa kultuuripealinnaks?! Miks ometi? (3) Eesti eriüksuslaste juht: igaüks ei suudagi inimese pihta tulistada (14) Mida me ei tea Lõuna-Itaaliast? Eestlaste ebaõnnestumisi kajastav Heelia Sillamaa: olin nagu hamster puuris (2) Film: kuidas naine kaotas iseenda Köögis on õuna aeg: mida tippkokad õuntest teevad? Korsten puhtaks naiseliku hoolega! Sõiduproov. Toyota Supra – sportauto, mis lõikab nagu sõdalase mõõk Eesti oma elektroonikatööstuse hitid teevad ilma põldudel ja Hiina lennuväljadel (1) Murrang moes: milleks olla ori? Meie rõõmsa heaoluühiskonna vastikud viljad (2) Meelelahutus Koomiks Sudoku

EKI keelekool: hiina keel

2 min lugemist
Jingyi Gao. FOTO: Erakogu

Kui välismaalased elavad ja õpivad Hiinas, on võimalik, et nad saavad hiina keeles kiiremini hakkama, kui jätavad hiina kirja kõrvale, kirjutab EKI vanemlingvist ja Pekingi BISU ülikooli erakorraline professor Jingyi Gao. 

Hiina keel tähendab tavaliselt tänapäeva mandariinihiina keelt. See keel oli juba Qingi keisririigi (1636–1912) ajastul hiina riigiametnike ja pealinna piirkonna rahvaste kõnekeel. Selle keele hiinakeelne nimetus Mandri-Hiinas on olnud kuni 1909. aastani 官話 (guān-huà) „ametnike keel“, kuni 1949. aastani 國語 (guó-yǔ) „riigikeel“, seejärel 普通话 (pǔ-tōng-huà) „üleüldine keel“ ning 现代标准汉语 (xiàn-dài biāo-zhǔn hàn-yǔ) „tänapäeva standardne hiina keel“.

Tänapäeva mandariinihiina keelest erinev on Mingi mandariinihiina keel, mis oli kasutusel Mingi keisririigi (1368–1644) ajastul. Läänes hakati seda nimetama mandariini keeleks. Nimetus „mandariini“ ei ole pärit hiina keelest, sellel on malai keele (mĕntĕri „minister“) kaudu sanskriti etümoloogia (mantrin „minister“).

Hiina kirjasüsteemi hiinakeelne nimetus on 中文 (zhōng-wén, „keskkiri“) või 漢字(汉字) (hàn-zì, „hiina kirjamärk“). Neist esimene tähendab ka hiina kirjakeelt. Siin tasub mainida, et kui eristame keelt (kõnet) ja kirja, siis peaaegu ilma grammatiliste muutusteta hiina keel on imelihtne, kuid kunstiga võrreldav hiina kiri on imeraske.

Kui välismaalased elavad ja õpivad Hiinas, on võimalik, et nad saavad hiina keeles kiiremini hakkama, kui jätavad hiina kirja kõrvale. Välismaalased ja ka hiina lapsed õpivad algselt hiina keelt ladina tähestiku põhjal koostatud alfabeetilises kirjaviisis 拼音 (pīn-yīn) „üleskirjutatud häälikud“.

Nagu muudes keeltes läänes, nii on eesti keeles eriti arvutirakendustes ja veebitekstides levinud nimetused „traditsiooniline hiina keel“ ja „lihtsustatud hiina keel“; ometi ei ole need keelevariandid, vaid kirjaviisid. Nende taga on samuti tänapäeva mandariinihiina keel.

Tõesti teistsugused hiina keelevariandid on näiteks kantoni, minnani ja hakka keelekujud. Need on hiina murded. Keele ja murde eristamiseks on üks kindel kriteerium: keel on murre koos oma kirjaviisi ja riigi tunnusega. Hiina murded kokku moodustavad hiina keelkonna. Mujal levinud nimetus hiina-tiibeti keelkond on hüpoteetiline. Tuntud keeleteadlased, näiteks Christopher Beckwith ja Guo Xiliang on argumenteerinud hiina-tiibeti keelkonna vastu.

Hiina keele kohta olen koos Märt Läänemetsaga koostanud esimese spetsiaalselt eesti õppijale mõeldud hiina keele õpiku (Tartu Ülikooli Kirjastus, 2015). Nüüd lõpuks on ilmunud ajaloos esimene eesti-hiina sõnaraamat „Eesti-hiina põhisõnavara sõnastik“ (EKSA, 2019). Olen koostanud selle „Eesti keele põhisõnavara sõnastiku“ alusel, mis sisaldab üle 5000 märksõna.

Seotud lood
06.09.2019 09.09.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto