N, 2.02.2023

Aleksei Lotman: metsast ja kliimast, kopsudest kõnelemata

Aleksei Lotman
, Meie Eesti toimetaja
Aleksei Lotman: metsast ja kliimast, kopsudest kõnelemata
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Harjumuspäraste metsamaastike asemele ilmuvad kännud ja võsa.
Harjumuspäraste metsamaastike asemele ilmuvad kännud ja võsa. Foto: MEELIS MEILBAUM/VIRUMAA TEATAJA

Keskkonnakülgede eesmärk on olla keskkonnahoiu hääleks. Siiski eeldab ajakirjanduslik lähenemine, et nagu ühes vanas anekdoodis, vaadatakse asja ühelt poolt ja teiselt poolt.

Olgu kuidas on, Postimehe keskkonnakülgi metsateema ühepoolses käsitlemises süüdistada ei saa: siin on kõlanud nii Eesti metsalooduse kaitse ühe parima asjatundja Asko Lõhmuse analüüsid kui ka Erametsaliidu tegevjuhi ja Eesti metsapoliitika peamise arhitekti, keskkonnaministeeriumi omaaegse kantsleri Andres Talijärve hääl.

Tegevjuht on erametsaliidul praegugi sama, kuid vahepeal on muutunud juhatuse esimees: kevadel asus sellele postile aktiivne metsaomanik Ando Eelmaa, kes on aastaid tagasi seda ametit juba kord pidanud. Erametsaliit on metsapoliitikat oluliselt mõjutav ühendus, sestap kuulakem vastvalitud esimehe mõtteid.

Intervjueeritava mitme seisukohaga saabki vaid nõustuda. Kliimamuutus on maailma suurimaid probleeme ja metsandusel oma roll sellega toime tulemisel. Kliimamuutuse leevendamiseks on vajalik fossiilkütuse kasutuse lõpetamine ja siin on biomassil oma osa olemas – kuid nagu Eelmaagi ütleb, ei saa see olla väga suur ning hoopis tähtsam on üldine energiasääst. Metsanduse kohanemine kliimamuutusega on samuti hädavajalik, sest mingil määral on kliima muutumine vältimatu. Laialehiste puude senisest suurem kasvatamine on ilmselt õigustatud.

Sel nädalal sai valitsus kinnituse, et kliimaneutraalsus on saavutatav. Tänasel kliimakonverentsil kuuleb mitmelt esinejalt metsanduse ja kliima seostest. Ürituse avab peaminister, lõpus toimub parlamendierakondade debatt. Keskkonnaühendused kahjuks sõna ei saanud. Konverents konverentsiks, eelkõige vajame tegusid: pööret energeetikas, aga ka maa ja metsa kasutuse muutmist kliimaneutraalseks.

Kliimamuutuse leevendamiseks on fossiilkütuse kasutuse vähendamine vältimatu ja siin on biomassil oma osa olemas, kuid see ei saa olla väga suur – hoopis tähtsam on üldine energiasääst.

Metsa kui planeedi kopsude metafoor pole küll kõige õnnestunum, nagu meile tänases «Ma-ilma» loos meelde tuletatakse, ent süsinikuringes on metsade tähtsust võimatu üle hinnata. Sestap ei saa erametsaliidu juhiga nõustuda, et suurenevad raiemahud ei ole probleem. Kasvav raieintensiivsus on oht süsinikuringe tasakaalule ja kliimale. Ja lisaks ohustab see elurikkust rohkem, kui kaitsealad seda hoida suudavad.

Õigel ajal tegutsedes on võimalik asju ajada tõhusamalt ja odavamalt. Kui kümme aastat tagasi oleks valitsus energeetika ja kliima küsimustes kuulanud rohelisi, poleks Virumaal praeguseid sotsiaalmajanduslikke probleeme. Selleks, et lähitulevikus poleks samasuguseid muresid metsanduses, tuleb kuulata metsakaitsjaid – mida kiiremini, seda parem.

Märksõnad
Tagasi üles