Sisukord
Tartu Postimees
Postimees
20.02.2020
Osula tarkvarafirma vallutab Aafrika ja Ameerika (3) Eesti Noor hooldekoduelanik: meditsiin hoiab elus neid, kes kunagi elama ei hakka (15) Riigikogu uurib vesinikuenergeetikat (8) Seksuaalsuhe õpilasega viis õpetaja kohtu alla (10) Mälestades Eesti tanki nimega Külli Majandus Yandex.Taxi kavatseb jätkata tegevusloata Rimi muutis kilekotid tasuliseks kriitika ja konkurentide kiuste (4) Välismaa Bloomberg ostis koha USA presidendivalimistel (1) Vene aktivist pani seksiskandaaliga Macroni partei kõikuma Vene humanitaarteadused on rahastamisreeglite tõttu tupikseisus Arvamus Marek Strandberg: miljonilinn Tallinn (16) Andres Herkel: aga Venemaa valmistub sõjaks (26) Vilja Kiisler: ajuvabadus ei tähenda sõnavabadust (18) Juhtkiri: elukvaliteet ja surm (3) Aivar Pau: jagamismajanduse ämber (15) Meie Eesti Kadri Tammepuu: lahendusi perearstide nappusele (1) Asendusarstid päästavad päeva Kultuur Eesti kunst saab erakordse võimaluse (1) Eesti kaasaegsele kunstile on omane väga tugev eksperimentaalsus (1) Kui kirest kasvab katastroof Ühe soovi täitumine Sport Euroopa võrkpallijuhiks pürgiv Pevkur: mõnes suurriigis pole vollet sisuliselt olemas PM Skopjes ⟩ Korvpallifännid mäletavad hirmsat sauna, kuid usuvad nüüd võitu Tarbija Rimi muutis kilekotid tasuliseks kriitika ja konkurentide kiuste (4) Reis Somaalimaa – riik, mida pole olemas Maa Elu Nädala mõte: lapsed metsa (3) Arst maainimeste tervisest: ülekoormuse hind on tervise kadu või siitilmast enneaegne lahkumine Kaitsealuste maade riigile ostmise järjekord lüheneb jõudsalt Teadlane, kes kinkis meile magusama sõstra Palgitöö käsiraamat aitab kooliraha kokku hoida Halba ventilatsiooni saab parandada Mis toimub meie ilmaga? (1) Tatrapliinid lõhetartariga kodumaa sünnipäevaks Salatikasvataja püüab öösel rohkem pilku kui päeval (1) Olukord Peipsil: kõik teevad hirmsasti tööd, aga raha ei teeni keegi (1) Tartu Teatripublikut kimbutab parkimiskitsikus (2) Kuldsete tammelehtedega medali pälvinud päästja riputab vooliku varna Marja tänava kõnniteedel laiutavad autod Tartu ettevõtlusosakonna juhataja läheb pensionile Keskkonna­hoidlikkust järgides võib sattuda rohepesu ohvriks Triin Lellep salvestas Eestile mõeldes loitsulise video Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Päikesepargis algas looduse inventuur ja kestab vaidlus rehvimägede üle

3 min lugemist
Eesti maaülikooli teadlased Karin Kaljund (vasakul) ja Kadri Tali alustasid sel nädalal Raadi endise sõjalennuvälja lennuraja lähedal sinna rajatava päikesepargi botaanilise inventuuriga. Botaanikute töö tulemusel selgub kas, kus ja kui palju kaitsealuseid taimi seal kasvab. FOTO: Laila Kaasik

Raadi vanal sõjalennuväljal enam kui sajal hektaril pidi esialgse kava järgi järgmisel aastal valmima Estiko päikesepark, mille maa hoonestusõiguse võitis ettevõte maa-ameti mullu sügisel korraldatud oksjonil. Tartu ja Luunja valla piirides oleval päikesepargi alal aga silmaga nähtavaid muutusi veel pole sündinud ja esialgne tähtaeg on nihkunud aasta hilisemaks, sest ametkondadega asjaajamine on võtnud plaanitust rohkem aega.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

«Oleme huvitatud, et päikesepark valmiks võimalikult kiiresti, projekteerimine ja ehitamiseks muude ettevalmistuste tegemine käib,» kinnitas Estiko juhataja Ain Tammvere.

Ettevalmistuste hulka kuulub ka 106,9-hektarise päikesepargi maal nõutav botaaniline inventuur. Sellega alustasid teisipäeva õhtupoolikul Eesti maaülikooli botaanikud Kadri Tali ja Karin Kaljund, kellel koos kolleegidega tuleb 10. novembriks välja selgitada ning kaardistada ja dokumenteerida alal kasvavad kaitsealused taimed.

Pärast inventuuri algab alalt puude ja põõsaste mahavõtmine, selle töö korraldab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Samuti käib Raadile 45–50 miljonit eurot maksva 50–60-megavatise võimsusega päikesepargi projekteerimine, Estiko teeb koostööd päikesepargi kahe projekteerija-ehitajaga. «Projekteerimine ala korraga, aga päikesepargi ehitame sinna järkude kaupa,» lisas Ain Tammvere. «Kuni rehvimäed pole kadunud, ei ole võimalik päikeseparki valmis teha.»

Aastatega on Raadi vanale sõjalennuväljale kogunenud 12 000–15 000 tonni vanu rehve, mida pankrotistunud käitlemisettevõte ei suutnud erinevatel põhjustel ära käidelda ning mille osas polnud selgust, missugune ettevõte need likvideerima käitlema peab. Keskkonnaministeerimi asekantsler Kaupo Heinma sõnul peab lõviosa neist rehvidest laskma ära käidelda tootjavastutusorganisatsioon, MTÜ Rehviringlus. Viimase juht Aarne Solvak pole aga sellega päri.

19.02.2020 20.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto