Spikker: kuidas Kreml läbi räägib?

«Räägi aga räägi!» näib ütlevat Venemaa presidendi Vladimir Putini kehakeel ja ilme tänavu aprillis Kremlis kohtumisel president Kersti Kaljulaidiga. Putin lähtub klassikalisest tõekspidamisest: vaikida ja tähelepanelikult oponenti kuulata. FOTO: AFP/SCANPIX

Milline on Kremli strateegia ja nipid kõnelustelaua taga – kas Venemaa peamised relvad on alati jõudemonstratioon ja agressiivsus?

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Moskvas ilmunud raamatu «Kremli läbirääkimiste koolkond» autor Igor Rõzov, Venemaa juhtiv ekspert ja konsultant läbirääkimiste pidamise alal, pakub välja viis põhimõtet, millest juhindub Kreml kõnelustelaua taga, et teine pool oma tahtele allutada.

1. Vaikida ja tähelepanelikult oponenti kuulata.

«Tundub, et mis selles siis julma on. Esmapilgul tõesti mitte midagi. Ent kui lähemalt vaadata, siis – mis toimub, kui oponent vaikib ja tähelepanelikult kuulab? Teie räägite,» kirjutab Rõzov raamatus. «Ja kui teid kuulatakse, seejuures tähelepanelikult, tehes märkmeid selle kohta, mida räägite, te avanete.» Lähenemine «vaikida ja kuulata» on Vene superläbirääkija sõnul töö inimlike nõrkustega: sest inimesed on ju jutukad, andes enda kohta sedagi infot, mida tegelikult ei peaks andma, ja rääkides sellestki, mille kohta ei küsitud. Teisisõnu – oponent toob ise kandikul kätte kõik vajaliku. Järeldus: ei tasu end lõdvaks lasta, sest tähelepanelik kuulamine on lõks.

2. Esitada küsimusi.

Läbirääkija kuulab ja esitab küsimusi, suunates vestluse niiviisi just sellesse kanalisse, mis on temale huvitav ja kasulik. Tihti langebki vastaspool sellesse lõksu, hakkab üha enam jutustama ja isegi ettepanekuid tegema.

13.09.2019 16.09.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto