Sisukord
Arter
Postimees
14.09.2019
Eesti Aeg ei tagane Perlingu kandidatuurist (10) 24 tundi Läänemerel päästeparves: oleksin võinud ikka ATKOst kirjutada Elu ja surma vahel kõikunud mees suudab taas tööl käia (1) Majandus Rahatrükk algab taas. Aga mis siis? (51) Paadipansionaadid peavad soomlaste pärast hinnasõda Välismaa Matrixi filmi tehnoloogia jõuab Moskva tänavatele (8) Arvamus Juhtkiri: kirjutame majandusõpikud ümber (56) Roosikese tee tippu Draghi viimane action Hinnaline terrorist Tähtis, aga täiesti kuss (7) Kaur Maran: kas jää saab liikuma? (18) Kliimamuutused. Mis siis ikkagi muutub? Kus ja kuidas? (48) Sport PM Hollandis. Ilus geimivõit, treeneri üllatus ja ärritus Ville Arike: tipptasemel töö alaku noorteklassis, muidu jalgpallis tulemusi ei tule (1) PM Türgis. Ott Tänak jäi õnnemängus kaotajaks (1) Luis Scola ja Argentina 17-aastase vahe järel taas MM-finaalis AK Tšornobõli radiatsioon naaseb kliimamuutuste ajastusse (3) Linn, mis ühendab Bellingshausenit, Eesti emigrante ja Rootsi rikkust EKI keelekool: säravad leedid ja aurav tee (1) Ilmar Vene: raske on mineviku üle arutleda (14) Veneetsia filmifestival: skandaalilainetele valati rahustavat rasva Nädala plaat: džässilegendi kadunud album (mida ehk poleks pidanud leidma) Aja auk: New Yorgi poiss Mesikäpa juhtkiri: räägime moraalist! Mimmu blogi: naine juhtivas ametis (1) Tore väljasõit Universumi otsa Ajaloo varasalvest Arter Tõnu Õnnepalu: Kirjutan selleks, et elada nii, nagu tahan Spikker: kuidas Kreml läbi räägib? (3) Jüri Kolk: Talve üleelamiseks ei piisa suvisest pingutusest Žiguliga idablokis: hunnik varuosi, palav ilm ja sõbralikud inimesed 25 aastat pilapilte Postimehes – tubli, Urmas Nemvalts! Priit «Wend» Kuuse Antarktika-reis: keerav sisikond, magamata ööd ja «veretöö» külmkapis (3) Downton Abbey suurel kinoekraanil: kuulus maamõis elab endises taktis Vaata järele, milline harrastaja oled sina! Sõiduproov. Üks õige autoretk tehakse luksuauto küüdis. Näiteks Bentley Continental GTC avaautoga Pool miljonit teleka eest? Teise ringi lummuses Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Moositalu Matsalu veerel: Margus Maripuu paneb Läänemaa maitsed hoidisepurki 

6 min lugemist
Tänava talu peremees Margus Maripuu hoiab käes oma taluköögis tehtud kihisevaid jooke, leedriõieäädikat ja põldmarjasinepit. FOTO: Remo Tõnismäe

Põldmarjasinepit või leedrimarmelaadi? Läänemaalt Tänava talust saab. Kui sinnakanti ei satu, soovitab talu peremees Margus Maripuu sisemaa rahval ikkagi sõita läänerannikule, kus sealsele maitsemaailmale iseloomulikud põld- ja musta leedri marjad küpseks on saanud. Mõlemast saab keeta imehead marmelaadi, mida pimedatel õhtutel juustukõrvaseks pruukida.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Pole ime, et Helina ja Margus Maripuud Tallinnast Läänemaale Haeska külla tõmbab. Avanev vaatepilt meenutab pastoraalset idülli: enam kui saja-aastane korrastatud rehielamu ühes aida ja laudaga, vanad õunapuud, alõtšad, vaarikad. Seda kõike ääristab 1930ndatel istutatud kõrge kuusehekk, mis peab kinni Matsalu lahelt tulevad läänetuuled ja hoiab ilmastiku eriti talvel pehmema.

Muu hulgas ainulaadsete marjasinepite, juustumooside ja kihisevate jookidega ümberkaudsetel laatadel, poodides ning OTTi toiduvõrgustikus austajaid kogunud Tänava talu asub üsna Matsalu rahvuspargi servas ja pärandmaastike keskel, üle tee jääb iidne hiiemägi. Kuigi hiiest on alles vaid mõned kivid, annab selle lähedus mitmesaja aasta vanusele talukohale peremehe sõnul ometi kuidagi erilise hingamise ja ettevõtmisele hea energia.

Väravas, nagu ka lähikonna metsatukkades, kasvab must leeder, põhiliselt Eesti läänerannikul ning saartel leiduv puu, mille valgetest õitest ja mustjatest marjadest saab erilise mekiga siirupit, moosi ja veini. Peremees osutab ka talu taha hiljuti rajatud musta leedri istandikule, kust ta tulevikus loodab hoidisteks marjalisa noppida. Ent mustast leedrist kõneldakse sealkandis ka haldjatega seonduvaid pärimuslugusid. «Leedrit peeti vanasti eriliseks puuks, see oli justkui värav haldjariiki ja suvisel pööripäeval võis selle all haldjaid tantsimas näha,» mainib koha ajalugu ja legende uurinud Margus Maripuu ning lisab, et maja taastamisel leidis pere lausa 18. sajandist pärit detaile, näiteks uste tendripostid.

13.09.2019 16.09.2019
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto