Sisukord
Arvamus
Postimees
14.09.2019
Eesti
Aeg ei tagane Perlingu kandidatuurist (10)
24 tundi Läänemerel päästeparves: oleksin võinud ikka ATKOst kirjutada
Elu ja surma vahel kõikunud mees suudab taas tööl käia (1)
Majandus
Rahatrükk algab taas. Aga mis siis? (51)
Paadipansionaadid peavad soomlaste pärast hinnasõda
Välismaa
Matrixi filmi tehnoloogia jõuab Moskva tänavatele (8)
Arvamus
Juhtkiri: kirjutame majandusõpikud ümber (56)
Roosikese tee tippu
Draghi viimane action
Hinnaline terrorist
Tähtis, aga täiesti kuss (7)
Kaur Maran: kas jää saab liikuma? (18)
Kliimamuutused. Mis siis ikkagi muutub? Kus ja kuidas? (48)
Sport
PM Hollandis. Ilus geimivõit, treeneri üllatus ja ärritus
Ville Arike: tipptasemel töö alaku noorteklassis, muidu jalgpallis tulemusi ei tule (1)
PM Türgis. Ott Tänak jäi õnnemängus kaotajaks (1)
Luis Scola ja Argentina 17-aastase vahe järel taas MM-finaalis
AK
Tšornobõli radiatsioon naaseb kliimamuutuste ajastusse (3)
Linn, mis ühendab Bellingshausenit, Eesti emigrante ja Rootsi rikkust
EKI keelekool: säravad leedid ja aurav tee (1)
Ilmar Vene: raske on mineviku üle arutleda (14)
Veneetsia filmifestival: skandaalilainetele valati rahustavat rasva
Nädala plaat: džässilegendi kadunud album (mida ehk poleks pidanud leidma)
Aja auk: New Yorgi poiss
Mesikäpa juhtkiri: räägime moraalist!
Mimmu blogi: naine juhtivas ametis (1)
Tore väljasõit Universumi otsa
Ajaloo varasalvest
Arter
Tõnu Õnnepalu: Kirjutan selleks, et elada nii, nagu tahan
Spikker: kuidas Kreml läbi räägib? (3)
Jüri Kolk: Talve üleelamiseks ei piisa suvisest pingutusest
Žiguliga idablokis: hunnik varuosi, palav ilm ja sõbralikud inimesed
25 aastat pilapilte Postimehes – tubli, Urmas Nemvalts!
Priit «Wend» Kuuse Antarktika-reis: keerav sisikond, magamata ööd ja «veretöö» külmkapis (3)
Downton Abbey suurel kinoekraanil: kuulus maamõis elab endises taktis
Vaata järele, milline harrastaja oled sina!
Sõiduproov. Üks õige autoretk tehakse luksuauto küüdis. Näiteks Bentley Continental GTC avaautoga
Pool miljonit teleka eest?
Teise ringi lummuses

Juhtkiri: kirjutame majandusõpikud ümber

2 min lugemist
Päeva karikatuur FOTO: Urmas Nemvalts FOTO: Urmas Nemvalts

Eesti majandus on kasvanud kümnendi keskpaigast viiendiku võrra, keskmine palk vähemalt sama palju. Üpris hästi on läinud ka meie lähinaabritel, kuid mitte ühenduse lõunapoolsematel liikmesriikidel. Nõnda jätkub pärast mõnekvartalist pausi taaskord võlakirjade kokkuostmine ehk lihtsustatult rahatrükk. Meenutagem, et finantskriis puhkes juba kümnendi eest.

Euroopa keskpanga lahkuv juht Mario Draghi lubas juba 2012. aastal, et teeb kõik, mis võimalik, et eurotsoon ei laguneks. Oma sõna on ta pidanud, kuid mis hinnaga? Odava laenuna välja antud enam kui kaks ja pool triljonit eurot on suutnud kriisiriigid vee peal hoida, kuid uppumisoht pole kuskile kadunud. On ilmne, et lennukilt raha loopimisega kõiki muresid pole lahendatud.

Alates kriisi puhkemisest on Põhja- ja Lõuna-Euroopa huvid selgelt lahknenud. Protestantlik Euroopa on harjunud säästma, katoliiklik mitte. Umbes selliselt võiks meie liitu poolitada. Seda suhtumist peegeldavad ka nende majandusruumide erinevused: põhi ekspordib, lõuna impordib. See tähendab aga, et põhjal eurosid koguneb ja lõunal väheneb. Ja kui eurod saavad otsa, tuleb neid laenata juurde just põhjalt. See on eurotsooni ajalugu mõne lausega.

Sama dünaamika toimib ka kaubandussõda pidavate USA ja Hiina puhul, kus hiinlased üha müüvad ja ameeriklased aina ostavad. Ameeriklaste kasuks mängib aga fakt, et erinevalt kreeklastest saavad nad endale raha juurde tekitada, sest arveldamine käib dollarites. Kreeklased peavad aga kinni pidama eurotsooni reeglitest, mis ka defitsiidis riigieelarvet ülemäära kaua ei talu.

Naljakal kombel on Eesti nüüd nende kahe maailma vahel kahvlis. Ühtpidi ollakse olukorras, kus valitsus soovib kulutada, kuid jäigad reeglid ei lase. Samas on raha erakordselt odav ja just selleks keskpank seda odavalt välja annabki, et riigid investeeriksid ja majandusele hoogu annaksid. Eesti teadupärast võlakirju ei väljasta.

Siiski on see hea uudis kõigile, kes soovivad näiteks kinnisvara soetada. Laenuraha on jätkuvalt odav ka eraisikule. Iseasi, kui kõrgele see eluaseme hinna ajab. Kaotavad aga kindlasti need, kes raha sukasäärde hoiustanud. Rahaga raha teenimiseks on vaja üha suuremaid riske võtta, mida näeb ka eelkõige USA aktsiaturul. Samuti eraettevõtete poolt väljastatud võlakirjadega.

Kuniks raha üha juurde toodetakse, on riskid siiski madalamad. Aga kui USA-Hiina kaubandussõda süveneb? Või Brexit Euroopa majanduse uppi lööb? Siis pole ilmselt abi ka rahatrükimasinast.

Lõplikku lahendust ei tea ilmselt keegi. Majandusõpikud selliseid stsenaariume ülemäära käsitlenud ei ole. Nii nagu pole 20. sajandi mudel arvestanud sellega, et meid ei tule enam juurde, vaid jääb vähemaks.

See kõik ei päästa kriisiriike kohustusest paremini makse koguda ja oma majandusi efektiivsemaks teha. Kuid nii mõneski mõttes seilame kaardistamata vetes.

Seotud lood
13.09.2019 16.09.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto