Sisukord
Arvamus
Postimees
28.02.2020
Koroonaviirus jõudis Eestisse. See ei ole maailmalõpp! (16) Eesti Koroonaviirus jõudis Eestisse Riia kaudu Iraanist «Meil ei ole hädaolukorda ega kriisi – on oht» (2) Reisijatel tasub olla valmis lisakulutusteks Soome ja Rootsi peavad nakatumisriski väikeseks, Norra valmistub halvimaks Eesti sportlased Itaalias teadmata pikal pausil Merivälja jahisadama vaidluses kukub tähtaeg Katri Raigi suhtes ei alustatud kriminaalmenetlust Sajuses Lõuna-Eestis viibib teede lumest puhastamine Majandus Maitsesuitsu keelamine toob salakauba tagasi (1) Liviko juht: Laua Viinal on eestlaste mandaat (5) Eestlaste sularaha hakkab ringlema läbi USA turvafirma Linnahalli rahastajad tahtsid ka Estonian Airi (1) Välismaa Soome ja Rootsi peavad nakatumisriski väikeseks, Norra valmistub halvimaks Tšetšeeni blogija pääses tapmiskatsest eluga Kesk-Inglismaa üle ujutatud, uus torm tulekul Kreeka protestides sai viga üle 60 inimese Austria näitab eeskuju kahe äärmuse valitsusega (1) Johnson ähvardab suvel kõnelused ELiga katki jätta Süüria opositsiooniväed vallutasid tagasi olulise linna Arvamus Kairi Kreegipuu: mesilase enesehinnangust sotsiaalteadlase pilguga (1) Juhtkiri: koroona koduõuel Margus Parts: kommunistid Central Parkis (9) Evald Übi: milleks meile miljonilinn Tallinn? (1) Andrei Kuzitškin: Vene topeltkodakondsus kui Kremli relv (1) Andrus Karnau: kingitus Tallinkile (1) Meie Eesti Aleksei Lotman: looduse hävitamine on enesetapjalik ja amoraalne Mihkel Kunnus: eetilised dilemmad ei kao keskkonnateadmiste kasvades Helle Mäemets: majanduskasvu muutuv mõte Kultuur Just neid lavastusi soovitavad eksperdid Enno Halleki elurõõm ja mängulisus Õõvastav õudusdraama Sport Eesti sportlased Itaalias teadmata pikal pausil Profipoksi eripära – igal külal on oma tšempion Tallinn Merivälja jahisadama vaidluses kukub tähtaeg Tartu Monica Rand ja Madis Lepajõe: kaks tegusat koalitsiooniaastat said läbi Kati Voomets: kuidas päriselt raha koguma hakata? Hiinalinna potipõllumeestele tuleb sel aastal kevad teisiti Tartlased panevad ka lähivaldade elanikud ringi väntama Meelelahutus Koomiks Sudoku

Kaur Maran: kas jää saab liikuma?

2 min lugemist
Gröönimaa. FOTO: LUCAS JACKSON/REUTERS

Nagu ütles Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere eile kliimaneutraalsuse konverentsil, ei tasu kliimamuutuste üle enam ammu vaielda – need on olemas nagu tuul, päike või taevast sadav vihm.

Viimaste kuude arenguid vaadates näib, et nende inimeste kogus, kes saavad sellest aru, hakkab ületama mingit kriitilist piiri ning kliimateema on aina laiemalt prioriteediks tõusnud. Näiteks on kliima kesksel kohal Ursula von der Leyeni juhitavas Euroopa Komisjonis, Eestis arutatakse aina tõsisemalt, kuidas saavutada maagilisena kõlavat süsinikuneutraalsust ning eks ole omamoodi märk kliimateema tähtsuse tõusust ka tõsiasi, et seekordsel arvamusfestivalil räägiti kliimast rohkem kui millestki muust.

Kujundlikult rääkides võime tõdeda, et jää on vist õnneks lõpuks liikuma hakanud. Paraku liigub – olgu, sulab – liustikujää ka otseses mõttes ning valitsustevahelise kliimapaneeli poolt ohupiirina välja toodud 1,5 °C soojenemise piir nihkub meile aasta-aastalt järjest lähemale.

Ometigi ei tohiks inimtegevuse keskkonnamõjud ju kellelegi üllatusena tulla: kasvuhoonegaaside toimest oleme teadlikud ju juba peaaegu 200 aastat ning CO2 heidete kasvu näitavad aegreadki ulatuvad juba aastani 1958. Miks oleme siis tegutsemises niivõrd hiljaks jäänud?

Üks probleem on, et nagu paljud keskkonnateemalised proovikivid, on ka kliima n-ö nurjatu probleem: see on tohutult mitmetahuline, hõlmates endas nii keskkonnateadust, inimeste käitumist, majandust, sotsioloogiat kui ka kõike muud. Kindlasti ei aita kaasa ka suurtööstuse aastatepikkune pilti hägustav lobitöö ja nii siin- kui ka sealpool lompi võimu juures olevate poliitikute rumalused.

Murelikuks teevad nii Ameerika Ühendriikidest siia jõudvad sõnumid sellest, kuidas kliimateemasid on otsa pidi tsenseerima hakatud, kui ka lihtne tõsiasi, et meie enda keskkonnaminister leidis eile riigi võimalusi lahkava kliimakonverentsi ajal targematki tegemist. Paraku langevad kliima- ja populismiajastu ühte.

Selleks et kogu ses virvarris sotti saada, alustas Postimees kliimamuutuste erirubriiki, milles laseme oma ala ekspertidel kliimamuutuste problemaatikat süvitsi lahata. Täna ilmuvas esimeses kliimaloos saame n-ö puust ja punaseks ülevaate sellest, kui kaua on kasvuhoonegaaside ja kliimamuutuste seos juba teada.

Edasi vaatame seda, kuidas kliima mõjutab inimeste elu, ning tutvustame viise, kuidas probleemiga silmitsi seista.

Seotud lood
27.02.2020 28.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto