Kaur Maran: kas jää saab liikuma?

Gröönimaa. FOTO: LUCAS JACKSON/REUTERS

Nagu ütles Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere eile kliimaneutraalsuse konverentsil, ei tasu kliimamuutuste üle enam ammu vaielda – need on olemas nagu tuul, päike või taevast sadav vihm.

Viimaste kuude arenguid vaadates näib, et nende inimeste kogus, kes saavad sellest aru, hakkab ületama mingit kriitilist piiri ning kliimateema on aina laiemalt prioriteediks tõusnud. Näiteks on kliima kesksel kohal Ursula von der Leyeni juhitavas Euroopa Komisjonis, Eestis arutatakse aina tõsisemalt, kuidas saavutada maagilisena kõlavat süsinikuneutraalsust ning eks ole omamoodi märk kliimateema tähtsuse tõusust ka tõsiasi, et seekordsel arvamusfestivalil räägiti kliimast rohkem kui millestki muust.

Kujundlikult rääkides võime tõdeda, et jää on vist õnneks lõpuks liikuma hakanud. Paraku liigub – olgu, sulab – liustikujää ka otseses mõttes ning valitsustevahelise kliimapaneeli poolt ohupiirina välja toodud 1,5 °C soojenemise piir nihkub meile aasta-aastalt järjest lähemale.

Ometigi ei tohiks inimtegevuse keskkonnamõjud ju kellelegi üllatusena tulla: kasvuhoonegaaside toimest oleme teadlikud ju juba peaaegu 200 aastat ning CO2 heidete kasvu näitavad aegreadki ulatuvad juba aastani 1958. Miks oleme siis tegutsemises niivõrd hiljaks jäänud?

Üks probleem on, et nagu paljud keskkonnateemalised proovikivid, on ka kliima n-ö nurjatu probleem: see on tohutult mitmetahuline, hõlmates endas nii keskkonnateadust, inimeste käitumist, majandust, sotsioloogiat kui ka kõike muud. Kindlasti ei aita kaasa ka suurtööstuse aastatepikkune pilti hägustav lobitöö ja nii siin- kui ka sealpool lompi võimu juures olevate poliitikute rumalused.

Murelikuks teevad nii Ameerika Ühendriikidest siia jõudvad sõnumid sellest, kuidas kliimateemasid on otsa pidi tsenseerima hakatud, kui ka lihtne tõsiasi, et meie enda keskkonnaminister leidis eile riigi võimalusi lahkava kliimakonverentsi ajal targematki tegemist. Paraku langevad kliima- ja populismiajastu ühte.

Selleks et kogu ses virvarris sotti saada, alustas Postimees kliimamuutuste erirubriiki, milles laseme oma ala ekspertidel kliimamuutuste problemaatikat süvitsi lahata. Täna ilmuvas esimeses kliimaloos saame n-ö puust ja punaseks ülevaate sellest, kui kaua on kasvuhoonegaaside ja kliimamuutuste seos juba teada.

Edasi vaatame seda, kuidas kliima mõjutab inimeste elu, ning tutvustame viise, kuidas probleemiga silmitsi seista.

Seotud lood
13.09.2019 16.09.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto