Sisukord
Arvamus
Postimees
20.02.2020
Osula tarkvarafirma vallutab Aafrika ja Ameerika (3) Eesti Noor hooldekoduelanik: meditsiin hoiab elus neid, kes kunagi elama ei hakka (15) Riigikogu uurib vesinikuenergeetikat (8) Seksuaalsuhe õpilasega viis õpetaja kohtu alla (10) Mälestades Eesti tanki nimega Külli Majandus Yandex.Taxi kavatseb jätkata tegevusloata Rimi muutis kilekotid tasuliseks kriitika ja konkurentide kiuste (4) Välismaa Bloomberg ostis koha USA presidendivalimistel (1) Vene aktivist pani seksiskandaaliga Macroni partei kõikuma Vene humanitaarteadused on rahastamisreeglite tõttu tupikseisus Arvamus Marek Strandberg: miljonilinn Tallinn (16) Andres Herkel: aga Venemaa valmistub sõjaks (26) Vilja Kiisler: ajuvabadus ei tähenda sõnavabadust (18) Juhtkiri: elukvaliteet ja surm (3) Aivar Pau: jagamismajanduse ämber (15) Meie Eesti Kadri Tammepuu: lahendusi perearstide nappusele (1) Asendusarstid päästavad päeva Kultuur Eesti kunst saab erakordse võimaluse (1) Eesti kaasaegsele kunstile on omane väga tugev eksperimentaalsus (1) Kui kirest kasvab katastroof Ühe soovi täitumine Sport Euroopa võrkpallijuhiks pürgiv Pevkur: mõnes suurriigis pole vollet sisuliselt olemas PM Skopjes ⟩ Korvpallifännid mäletavad hirmsat sauna, kuid usuvad nüüd võitu Tarbija Rimi muutis kilekotid tasuliseks kriitika ja konkurentide kiuste (4) Reis Somaalimaa – riik, mida pole olemas Maa Elu Nädala mõte: lapsed metsa (3) Arst maainimeste tervisest: ülekoormuse hind on tervise kadu või siitilmast enneaegne lahkumine Kaitsealuste maade riigile ostmise järjekord lüheneb jõudsalt Teadlane, kes kinkis meile magusama sõstra Palgitöö käsiraamat aitab kooliraha kokku hoida Halba ventilatsiooni saab parandada Mis toimub meie ilmaga? (1) Tatrapliinid lõhetartariga kodumaa sünnipäevaks Salatikasvataja püüab öösel rohkem pilku kui päeval (1) Olukord Peipsil: kõik teevad hirmsasti tööd, aga raha ei teeni keegi (1) Tartu Teatripublikut kimbutab parkimiskitsikus (2) Kuldsete tammelehtedega medali pälvinud päästja riputab vooliku varna Marja tänava kõnniteedel laiutavad autod Tartu ettevõtlusosakonna juhataja läheb pensionile Keskkonna­hoidlikkust järgides võib sattuda rohepesu ohvriks Triin Lellep salvestas Eestile mõeldes loitsulise video Meelelahutus Koomiks Sudoku

Linnakirjanik Vahur Afanasjev: naine teatud vanuses on noortest võluvam

3 min lugemist
Tähtvere park. FOTO: Artur Kuus

Tähtverest õhkus mu lapsepõlves midagi läänelikku. Moodsamat kui viiekorruselised elumajad Ülejõel ja Annelinnas. Teisalt tekitas Tähtvere trotsi. Eliit, professorid, elupuud ja luuderohi. Ema talust, isa töölisasulast, mis siis, et mõlemad haritlased – Tähtvere villad ja aiad tundusid ligipääsmatud.

Arvasin, et ju on inimesedki kõrgid ja suletud. Ja selline kodanlik elu, läikpulber põrandal ja nii edasi, tundus mulle üpris talumatu.

Meenub vaid üks kord, mil Tähtveres külas käisin. Klassiõe autoärikast kutt oli maja ostnud, toimus vastuvõtt, pakuti napsu ja krevette. Hiljem tahtsin Tähtveres korterit üürida, ent jah-sõna peale kadus maakler ära.

Peamiselt tunnen Tähtvere kodusid kinnisvarakuulutuste kaudu. Pakkumised on valdavalt pelutavad. Ehitusaegse välimusega majad, seest hädapäraselt putitatud. Kui lisada kopsakale hinnale tänapäevaste tehnosüsteemide rajamine, on hind uusmajaga võrreldes talumatu. Ah jaa, kuna suurtele juurdeehitistele on keeruline luba saada, jäävad ikkagi ruumiplaani puudused.

Vist ei vaidleks tähtverelanegi, et linnaosa üldpilt on tuhmunud hiilgus.

Ehkki geniaalne arhitekt Arnold Matteus kavandas Tähtvere eelmise iseseisvusaja keskel, jõuti sellest enne sõda vaid linnapoolne osa välja ehitada – ülejäänu, tihti väiksemaks jagatud kruntidega, rajati nõukogude ajal. Siit-sealt langev krohv paljastab, et paljud kivimaja näoga hooned pole isegi palkidest, vaid sõrestikkonstruktsioonid. Nagu nullindate ehitusbuumi põllupealsed majad.

Ent. Aga. Siiski. Une femme d’un certain âge, ütlevad prantslased – naine teatud vanuses. See võiks kehtida Tähtveregi kohta. Väljapeetud välimusega, sest peaaegu kõik elumajad, sõltumata materjalist ja ehitusajast, järgivad funktsionalistlikku joont. Küps ja iseteadlik, sugugi mitte võluta. Kõrkus, mida Ülejõe kutt vanasti nägi, on selge liialdus. Õunakorvikesed – võta, mööduja! – näitavad, et Tähtvere on sõbralik. Suvelõpu õunaõuepäevadel avatakse kodukohvikud.

Kõik head asjad algavad indiviidist. Loodetavasti ei pea arhitektuuriasjatundjad mind parandama, kui oletan, et Tähtvere terviklikkuse tagas Arnold Matteus. Vikerkaare tänava hobuseraud hakkab linnakaardil hästi silma. Ja see pole pelk kunsttükk – inimeste liikumine ja majade liikumatus toimivad praktikas hästi. Muuseas, toonane linnaarhitekt projekteeris ise paljud linnaosa esimesed majad. Matteuse nägemus osutus niivõrd tugevaks, et seda ei hävitanud sovetid ega uusrikkad. Harvad päris uued majad sobituvad hästi vanadega. Jalutan Tähtveres meelsasti, mis siis, et jalgu puhkama kutsub vaid Mandli koogipood.

Alates hetkest, mil Skandinaavia pangad laenukraanid lahti tegid, on Tartu hämmastava kiirusega laienenud. Kerkivad uusehitised on peamiselt elumajad. Suur osa uutest rajoonidest asub linnavalitsuse haldusalast väljas.

Nähtavasti nappis või napib valdadel väge, asjatundjaid ja nägemust. Mõni uus tänav võib kaardu olla. Tänu tublile arendajale leidub siin-seal piirkondi, kus iga maja polegi omast ooperist. Aga Tähtverega sarnane tervikutunne tabab mind vaid Kvissentalis – ja mitte Kvissentali uuemas osas. Inglise keeles on sõna integrity, mis tähendab ühtaegu väärikust ja terviklikkust.

Tähtvere majaomanikele on uusrajoonide juhuslikkus majanduslikult võttes hea uudis. Olgu saepuru sõrestiku vahele poole peale langenud, kinnisvara kolm tähtsaimat omadust on asukoht, asukoht ja asukoht. Asukoht hõlmab ka paigutust ja mõõtkava.

Veeriku pole ju südalinnast kuigi palju kaugemal, aga vähemalt mulle seal integrity keelele ei tiku. Ent küll see tuleb. «Ilusaid maju hakatakse ehitama kümmekonna aasta pärast,» ütles hiljuti Tallinna arhitektuuribiennaali kuraator Yael Reisner. Eks ehitatakse praegugi ja pole uusrajoonidki talumatud. Kindlasti saaks paremini, kui vanasti saadi.

Muidugi pole ma kõiki Suur-Tartu tänavaid läbi sõitnud. Ehk leidub kusagil Tähtverega sarnast tunnet. Ja õigupoolest kõnelesin Tähtvere aedlinnast. Suur-Tähtvere hulka kuulub maaülikool, raudteeäärsed viiekordsed ja endine Tähtvere valdki. Võib ju täiesti olla, et kunagi ehitavad põlistartlased Tiksoja metsa ja Ilmatsalu tiikide vahele uued uhked aedlinnad, vana Tähtvere jätavad aga vaesemale rahvale, kes on tüdinud ellujäämiskunstist Homsis, Mokras, Lütäl, Mārkalnes või Zilupes.

Seotud lood
19.02.2020 20.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto