Sisukord
Arvamus
Tänane leht
26.10.2020
EESLIINIL ⟩ Tallinnast Mägi-Karabahhi suundunud armeenlane: «Ma oskan kasutada üheksat relva» (28) Eesti Kross: kuritegeliku pakti tühistamine peaks laienema ka baltisakslastele (36) Riigikogu peab arutama homoabielu seadustamist (55) Saaremaa surmasohver kihutas juba Kuressaares (2) Eesti lühiuudised Läti politsei tabas Lasnamäe tapmises kahtlustatava mehe Ametnikud vilistasid lasteaia turvameetmetele Haigekassa ei taha laste ravitoitu kompenseerida Majandus Lubatud koroonarahast ei paista veel sentigi Eesti teadlase uuring: keskkond mõjutab tugevalt alkoholi tarbimist Majanduse lühiuudised Ootamatu petuskeem: firma annab palga asemel töötajale laenu (14) Välismaa Välismaa lühiuudised KOHALIK VAADE ⟩ Hispaania koroonasegadus õõnestab usaldust (2) Pandeemia surub vaimselt haiged ahelatesse Sloveenia peab tähtsaimaks ELi piiri pidama saamist Arvamus Juhtkiri ⟩ Kultuurne sõnavabadus (5) Marek Strandberg: tuumajaama läbinähtav ehitus (10) Jaan Aiaots: metsandus vajab stabiilset arengut (1) Neeme Raud: kui kõike on liiga palju (3) Robert Bunder: toetad abielureferendumit, toetad diktatuuri? (41) Peeter Järvelaid: õiguslik vaade pensionäride vaesusele (1) Rein Raudsalu: millist tõde Estoniast tahame teada? (42) HARIDUS ⟩ Aimar Ventsel: märkmeid põlisrahvaste keelte surnuks kaitsmisest Venemaal HARIDUS ⟩ Mihkel Kunnus: palgalõhest põlis- ja kultuurrahva vahel HARIDUS ⟩ Ilmar Tomusk: kliendil on alati õigus nõuda eestikeelset teavet ja teenindamist Kultuur Et sõnum ei sumbuks sõnadesse... Kultuurist lühidalt Filmiarvustus ⟩ Borat saabub Eestisse (2) Sport Alistamatu Kotkas lahkus suurelt areenilt Kristjan Ilves tahaks võistelda, kuid peab veel kannatust varuma Suure kärata tööd rügav Kaspar Treier on tõusmas Eesti korvpalli üheks suuremaks tegijaks (3) Tartu Nagu välk selgest taevast: rong Reola peatuses enam ei peatu (2) Aet Rebane: väga lihtne on olla halb ema Eestlaste nutikerised vallutavad Ameerikat Distantsõppel käinud koolid lähevad klassiruumidesse tagasi Tartu lühiuudised Kuldking vaeb tantsupaare neid pingeritta seadmata Uue hooldekodu nimel läheb mõis oksjonile Kriminalistikaõpetaja tudengile eksamil: juba palju parem, aga ikka veel väga halb Meelelahutus Koomiks Sudoku

Linnakirjanik Vahur Afanasjev: naine teatud vanuses on noortest võluvam

3 min lugemist
Tähtvere park. FOTO: Artur Kuus

Tähtverest õhkus mu lapsepõlves midagi läänelikku. Moodsamat kui viiekorruselised elumajad Ülejõel ja Annelinnas. Teisalt tekitas Tähtvere trotsi. Eliit, professorid, elupuud ja luuderohi. Ema talust, isa töölisasulast, mis siis, et mõlemad haritlased – Tähtvere villad ja aiad tundusid ligipääsmatud.

Arvasin, et ju on inimesedki kõrgid ja suletud. Ja selline kodanlik elu, läikpulber põrandal ja nii edasi, tundus mulle üpris talumatu.

Meenub vaid üks kord, mil Tähtveres külas käisin. Klassiõe autoärikast kutt oli maja ostnud, toimus vastuvõtt, pakuti napsu ja krevette. Hiljem tahtsin Tähtveres korterit üürida, ent jah-sõna peale kadus maakler ära.

Peamiselt tunnen Tähtvere kodusid kinnisvarakuulutuste kaudu. Pakkumised on valdavalt pelutavad. Ehitusaegse välimusega majad, seest hädapäraselt putitatud. Kui lisada kopsakale hinnale tänapäevaste tehnosüsteemide rajamine, on hind uusmajaga võrreldes talumatu. Ah jaa, kuna suurtele juurdeehitistele on keeruline luba saada, jäävad ikkagi ruumiplaani puudused.

Vist ei vaidleks tähtverelanegi, et linnaosa üldpilt on tuhmunud hiilgus.

Ehkki geniaalne arhitekt Arnold Matteus kavandas Tähtvere eelmise iseseisvusaja keskel, jõuti sellest enne sõda vaid linnapoolne osa välja ehitada – ülejäänu, tihti väiksemaks jagatud kruntidega, rajati nõukogude ajal. Siit-sealt langev krohv paljastab, et paljud kivimaja näoga hooned pole isegi palkidest, vaid sõrestikkonstruktsioonid. Nagu nullindate ehitusbuumi põllupealsed majad.

Ent. Aga. Siiski. Une femme d’un certain âge, ütlevad prantslased – naine teatud vanuses. See võiks kehtida Tähtveregi kohta. Väljapeetud välimusega, sest peaaegu kõik elumajad, sõltumata materjalist ja ehitusajast, järgivad funktsionalistlikku joont. Küps ja iseteadlik, sugugi mitte võluta. Kõrkus, mida Ülejõe kutt vanasti nägi, on selge liialdus. Õunakorvikesed – võta, mööduja! – näitavad, et Tähtvere on sõbralik. Suvelõpu õunaõuepäevadel avatakse kodukohvikud.

Kõik head asjad algavad indiviidist. Loodetavasti ei pea arhitektuuriasjatundjad mind parandama, kui oletan, et Tähtvere terviklikkuse tagas Arnold Matteus. Vikerkaare tänava hobuseraud hakkab linnakaardil hästi silma. Ja see pole pelk kunsttükk – inimeste liikumine ja majade liikumatus toimivad praktikas hästi. Muuseas, toonane linnaarhitekt projekteeris ise paljud linnaosa esimesed majad. Matteuse nägemus osutus niivõrd tugevaks, et seda ei hävitanud sovetid ega uusrikkad. Harvad päris uued majad sobituvad hästi vanadega. Jalutan Tähtveres meelsasti, mis siis, et jalgu puhkama kutsub vaid Mandli koogipood.

Alates hetkest, mil Skandinaavia pangad laenukraanid lahti tegid, on Tartu hämmastava kiirusega laienenud. Kerkivad uusehitised on peamiselt elumajad. Suur osa uutest rajoonidest asub linnavalitsuse haldusalast väljas.

Nähtavasti nappis või napib valdadel väge, asjatundjaid ja nägemust. Mõni uus tänav võib kaardu olla. Tänu tublile arendajale leidub siin-seal piirkondi, kus iga maja polegi omast ooperist. Aga Tähtverega sarnane tervikutunne tabab mind vaid Kvissentalis – ja mitte Kvissentali uuemas osas. Inglise keeles on sõna integrity, mis tähendab ühtaegu väärikust ja terviklikkust.

Tähtvere majaomanikele on uusrajoonide juhuslikkus majanduslikult võttes hea uudis. Olgu saepuru sõrestiku vahele poole peale langenud, kinnisvara kolm tähtsaimat omadust on asukoht, asukoht ja asukoht. Asukoht hõlmab ka paigutust ja mõõtkava.

Veeriku pole ju südalinnast kuigi palju kaugemal, aga vähemalt mulle seal integrity keelele ei tiku. Ent küll see tuleb. «Ilusaid maju hakatakse ehitama kümmekonna aasta pärast,» ütles hiljuti Tallinna arhitektuuribiennaali kuraator Yael Reisner. Eks ehitatakse praegugi ja pole uusrajoonidki talumatud. Kindlasti saaks paremini, kui vanasti saadi.

Muidugi pole ma kõiki Suur-Tartu tänavaid läbi sõitnud. Ehk leidub kusagil Tähtverega sarnast tunnet. Ja õigupoolest kõnelesin Tähtvere aedlinnast. Suur-Tähtvere hulka kuulub maaülikool, raudteeäärsed viiekordsed ja endine Tähtvere valdki. Võib ju täiesti olla, et kunagi ehitavad põlistartlased Tiksoja metsa ja Ilmatsalu tiikide vahele uued uhked aedlinnad, vana Tähtvere jätavad aga vaesemale rahvale, kes on tüdinud ellujäämiskunstist Homsis, Mokras, Lütäl, Mārkalnes või Zilupes.

Seotud lood
24.10.2020 26.10.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto