K, 8.02.2023

Rumeenia ravib Ceaușescu-aegseid haavu

Vladimir Sazonov
Rumeenia ravib Ceaușescu-aegseid haavu
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
1989. aastal koos abikaasa Elenaga maha lastud diktaatorit Nicolae Ceaușescut käib igal aastal Bukaresti Ghencea kalmistul mälestamas rahvahulk. Pilt on tehtud 2018. aastal Ceaușescu 100. sünniaastapäeval. 
1989. aastal koos abikaasa Elenaga maha lastud diktaatorit Nicolae Ceaușescut käib igal aastal Bukaresti Ghencea kalmistul mälestamas rahvahulk. Pilt on tehtud 2018. aastal Ceaușescu 100. sünniaastapäeval. Foto: DANIEL MIHAILESCU/AFP/Scanpix

Rumeeniast ei teata Eestis just eriti palju, kuigi tegu on üpris suure ja tähtsa riigiga. Tegelikult ei asugi Rumeenia meist nii kaugel, kui võiks arvata – Eesti piirist Rumeenia piirini on umbkaudu 1350 kilomeetrit, linnulennult veel vähem.

Pindalalt on Rumeenia Eestist rohkem kui viis ja rahvastiku poolest ligi 16 korda suurem. Kuigi valdav osa (83 protsenti) Rumeenia elanikkonnast on rumeenlased, on etniline pilt siiski üpris kirju.

Suurima vähemuse moodustavad 1,3 miljonit ungarlast, kes elavad peamiselt Transilvaanias, kus nad moodustavad elanikkonnast ligi viiendiku. Riigis on ka üle poole miljoni mustlase. Lisaks elab Rumeenias veel arvestatav hulk ukrainlasi, sakslasi, venelasi, gagauuse, türklasi, slovakke, serblasi ja krimmitatarlasi.

Märksõnad
Tagasi üles