Sisukord
Arter
Postimees
21.09.2019
Eesti
Wolti juht keelefuroorist: Soomes see küll probleem pole (26)
Valitsus sai kaotatud toetajad tagasi (48)
Ühe käe ja ühe jalaga taksojuht: mul pole elus midagi tegemata jäänud (8)
Noblessneris avati kunstikeskus Kai
Majandus
Kuidas nafta hinna tõusult tulu teenida?
Aramco läheb IPOga edasi
Kaval nipp Tõnis Lukasele (26)
Välismaa
Kanada peaministri rassistlikud naljad kõigutavad liberaalide võimu (4)
Soome valitsuse järgmise aasta eelarveettepanek pani parlamendi kihama
Arvamus
Indrek Lepik: eesmärk ellu jääda (21)
Juhtkiri: laenuraha ahvatleb (48)
Mannetu aasta. Aga siis tulid maadlejad
Tulevikumees Kaldoja
NO99 oli veelgi olulisem
Trumpi uus «jah»-mees
Kultuur
Noblessneris avati kunstikeskus Kai
Sport
Ränkeli uus amet: kuue kuuga laskesuusatajaks
Mart Soidro kolumn: Mürka peale mõeldes
Eestlase unistuste algus Bundesligas
Kliima
Kliimamuutused nõuavad toimivaid leevendamise ja kohanemise lahendusi
Kliimastreigid pühkisid üle kogu maakera (6)
Kliimaneutraalsus – häving või edu? Mis on pildilt puudu? (3)
Merendus
Paljassaare City arendus venib
AK
Suur lugu: 450 aastat moodsa kartograafia sünnist
EKI keelekool: väljendu nii, et sind tähele pandaks (1)
Tallinn 800: murtud jalaga hobune Toompealt
Ülo Mallene: võimalikult omanäoline majandusmudel (3)
Mesikäpa juhtkiri: valitsus koristab ja kaunistab
Mesikäpp. Mimmu blogi
Mesikäpp. Ajaloo varasalvest (1)
Mesikäpp. Tänak hädas biodiisliga
Aja auk. Bassimehe traagika
NÄDALA PLAAT: Ring ja territoorium
Maa on ümmargune! 500 aastat esimesest ümberilmareisist (18)
Arter
24-aastane idumiljonär Kaarel Kotkas: kogu aeg ei saa tippvormis olla (12)
Kümme minutit merel, mis otsustasid, kes elab ja kes sureb (3)
Ma pole mingi rallisõber, aga… (2)
Kangem kanep viib noori psühhiaatriahaiglasse (30)
Oksevulkaanid, bakteripeod ja muud uskumatud asjad ujulas
46 ebaõnnestunud sõidueksamit (1)
Film: traagiliselt aheldatud linnuke
Saksa kokk ja Eesti seened: Pädaste mõisa peakokk Stefan Berwanger tunnistab, et on Eesti seentesse armunud
Kunstikauge eestlane eelistab vanu klassikuid
Sõiduproov. Ford Ranger Raptor: mõistlik ja samas lahedalt üle võlli kastikas (2)
Kust tulevad tegelikult meie mobiilide komponendid?
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Kust tulevad tegelikult meie mobiilide komponendid?

3 min lugemist
Seega, USA ja Hiina peavad küll kõva tehnoloogilist kaubandussõda, aga tegelikult on enamiku elektroonikakomponentide tootjamaa hoopis mõni kolmas riik. FOTO: Tootja, Ekraanikuva

Arvate, et Hiinast? Või USAst? Kui asjade sisse vaadata, selgub hoopis teistsugune tõde.

Artikkel kuulatav Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Tõsi on muidugi see, et ühed maailma kõige keerukamad seadmed – protsessorid – tulevad valdavalt USAst ja Suurbritanniast. Miljardeid transistore mitmes kihis mikroskoopilistele kiipidele kokku suruda on ulme, seda suudavad vaid vähesed tegijad. Kuid oma tehnoloogiat on nad litsentseerinud ka teistele ning paljud mobiilitootjad küsivad kiibitootjatelt omi modifikatsioone ränikristallidest. Nii ka Huawei, kellega seotud ettevõte HiSilicon tellib protsessorimoodulid Briti ettevõttelt ARM ja paneb need siis oma kiibile.

Veel on tõsi ka see, et operatsioonisüsteemi Android, mis on levinud enamikus mobiiltelefonides, on välja arendanud Google. Samas põhineb see kõigi jaoks vabalt kasutataval ja muudetaval Linuxil. Nii et põhimõtteliselt võiks igaüks enda tehtud telefoni sisse Androidi tarkvaraplatvormi panna, selle kood on vabalt kättesaadav. Kuid Androidi teeb telefonis hoopis väärtuslikumaks sinna lisatud Google’i äpipood ja Google’i enda teenused: Google Maps, Google Photos, Google Drive, Youtube jne. Nende kasutamiseks peab Google’ilt loa saama ja tootjad ka maksavad selle loa eest.

20.09.2019 23.09.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto