R, 9.12.2022

KOHALIK VAADE. Sotsialistide paindumatus toob Hispaaniasse neljandad valimised nelja aasta jooksul

Gregorio García Maestro
KOHALIK VAADE. Sotsialistide paindumatus toob Hispaaniasse neljandad valimised nelja aasta jooksul
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Hispaania sotsialistide liidri Pedro Sánchezi (pildil) ja teiste parteijuhtide suutmatus kindlustada endale parlamendi enamuse toetust, tähendab, et hispaanlastel tuleb taas hääletuskastide juurde minna.
Hispaania sotsialistide liidri Pedro Sánchezi (pildil) ja teiste parteijuhtide suutmatus kindlustada endale parlamendi enamuse toetust, tähendab, et hispaanlastel tuleb taas hääletuskastide juurde minna. Foto: PIERRE-PHILIPPE MARCOU/AFP/Scanpix
  • Alles aprillis valimas käinud Hispaanlased peavad taas hääletama 10. novembril.
  • Küsitlused ennustavad jälle sotsialistide võitu, kuid mitte enamuseks piisavat.
  • Nii ummikseis kui ka lahkhelid vasakparteide vahel jäävad ilmselt püsima.
  • Sotsialistide ja Podemose koostööd takistavad võimuambitsioonid ja Kataloonia.

Tänavu teist ja viimase nelja aasta jooksul juba neljandat korda toimuvad Hispaanias 10. novembril parlamendivalimised, sest sotsist peaministri kohusetäitja Pedro Sánchez pole suutnud viie kuu jooksul tupikust välja murda ega kindlustada parlamendis valitsuse ametisse nimetamiseks vajalikku enamust.

28. aprilli valimistel said sotsialistid küll enim hääli, kuid sellest ei piisanud üksi valitsemiseks. Järgnenud kuudel on Hispaania Sotsialistlik Töölispartei (PSOE) pidanud ebaõnnestunult võimukõnelusi vasakpoolse, kasinusmeetmete vastu oleva erakonnaga Unidas Podemos.

Sánchez tahtis, et Podemos lepiks sotsialistidega kokku ühises programmis ja annaks nende valitsusele oma toetuse kogu järgnevaks võimuperioodiks. Podemos aga soovis moodustada koalitsiooni ja kaasata ka oma esindajad valitsusse, millest PSOE keeldus.

Peaminister püüdis võita ka liberaalse Ciudadanose soosingut, kuid nendegagi jäi kokkulepe saavutamata.

Vastavalt protseduurireeglitele saadetakse parlament esmaspäeval automaatselt laiali, sest kuningas Felipe VI keeldus ebapiisavale toetusele viidates kedagi peaministrikandidaadina parlamendis üles seadmast. Teoreetiliselt on veel selle nädala jooksul võimalik asjade käiku väärata, kuid see tundub ebatõenäoline, sest kõik parteid arvestavad uute valimistega.

Sotside lootus

Erakorralised valimised on šokk paljudele hispaanlastele, kes pidasid iseenesestmõistetavaks koalitsiooni kahe peamise vasakjõu vahel.

«Hispaanlastel on tunne, et nad ei tea, kuidas me sellisesse olukorda jõudnud oleme,» lausus konservatiivse Rahvapartei (PP) esimees Pablo Casado.

Konservatiivse Rahvapartei esimees Pablo Casado oleks valmis tegema koostööd ka paremäärmuslastega, kui see teeks lõpu sotsialistide võimule. 
Konservatiivse Rahvapartei esimees Pablo Casado oleks valmis tegema koostööd ka paremäärmuslastega, kui see teeks lõpu sotsialistide võimule. Foto: Fernando Villar/epa/scanpix

Sánchez toonitas, et püüdis valitsust moodustada, nagu vähegi suutis, kuid teised parteid muutsid selle ülesande võimatuks. «Hispaania ei vaja valitsust ametisse nimetamise hääletuseks, vaid kogu ametiajaks,» lisas ta.

Podemose liider Pablo Iglesias süüdistas Sánchezt aga selles, et viimane eelistab kokkulepet parempoolsete jõududega koostööle vasakpoolsetega.

Podemose esimehe Pablo Iglesiase muudab teistele parteidele valitsuskõlbmatuks tema toetus Kataloonia iseseisvusreferendumile ja piirkonna vangistatud liidritele. 
Podemose esimehe Pablo Iglesiase muudab teistele parteidele valitsuskõlbmatuks tema toetus Kataloonia iseseisvusreferendumile ja piirkonna vangistatud liidritele. Foto: Ballesteros/epa/scanpix

Viimased arvamusküsitlused ennustavad, et PSOE saab erakorralistel valimistel rohkem hääli kui kevadel – vastavalt 31 protsenti 28,7 protsendi vastu – ning seega parlamendis senisest 123st rohkem kohti. Siiski jääks neil puudu enamuseks vajalikust 175 mandaadist.

Arvamusküsitluste järgi pole Podemose hapu seis suvega paranenud: valimistel said nad 14,3 protsenti häältest ning praegu on toetus umbes sama. Kevadel 16,7 protsenti häältest pälvinud PP toetus kasvab küsitluste järgi 19 protsendile ning suurim kaotaja näib olevat Ciudadanos, kes kevadise 15,8 protsendi asemel saaks praegu vaid 13 protsenti häältest.

Mitte keegi ei oota, et uued valimised tooksid kaasa märkimisväärseid muutusi – valitsuse moodustamiseks on endiselt vaja koalitsiooni.

Erakorralised valimised on šokk paljudele hispaanlastele, kes pidasid iseenesestmõistetavaks koalitsiooni kahe peamise vasakjõu vahel.

Probleem on aga see, et Hispaania erakonnad pole harjunud pidama kõnelusi mitmest parteist koosneva valitsuse moodustamiseks. Alates demokraatia taastamisest 1975. aastal on riiki valitsenud ainult parempoolsed või vasaktsentristlikud ühe partei valitsused.

Ummikseisust võiks riigi välja aidata otsustavam katse moodustada liitu PSOE ja Podemose vahel. Võimalikud on siiski ka teised lahendused.

PP juht Pablo Casado tahaks luua koalitsiooni Ciudadanose ja paremäärmusliku Voxiga, kes sai kevadistel valimistel 10,3 protsenti häältest ja kelle poolt praegu annaks hääle kaheksa protsenti valijaist, kuid nii äärmuslased kui ka liberaalid on ettepaneku tagasi lükanud.

Liidrid vaenujalal

Et asi tüürib erakorraliste valimiste poole, oli tegelikult selge juba juulis, kui Podemosega kokkuleppele mitte jõudnud Sánchez kaotas usaldushääletuse parlamendis, kuigi vajanuks jätkamiseks vaid lihthäälteenamust.

PSOE ja Podemose läbisaamine on vilets, ka parteiliidrite vahel on paksu verd. Sánchez ei tahtnud Iglesiast valitsuses näha, kuna viimane toetas Kataloonia iseseisvusreferendumit ning on seisukohal, et trellide taga viibivad katalaani liidrid, kes kuulutasid 2017. aastal ühepoolselt välja iseseisvuse, on poliitvangid.

Võimukõneluste käigus jagasid mõlemad vastuolulist infot. Esmalt väitis Sánchez, et Podemose juht oli peamine takistus koalitsioonileppe sõlmimisel. Kui Iglesias aga kõrvale astus, tõkestas peaministri kohuseid täitnud Sánchez ikkagi kokkuleppe sõlmimist.

Sánchezt ümbritsev sisering muretses, et võimuliit vasakradikaalse parteiga osutub ebastabiilseks ning lühiajaliseks mitte ainult ületamatute erimeelsuste tõttu Kataloonia küsimuses, vaid ka rahanduspoliitika pärast.

Enne kevadisi valimisi väitis Podemos, et peamine pole küsimus, kuidas jagada ametikohti, vaid üksmeele leidmine edumeelses poliitikas. Pärast kehva valimistulemust püüdis Iglesias kergitada end nähtavamale kohale ning parim viis selleks olnuks pääs valitsuskabinetti.

Sotsialistid pakkusid Podemosele kolme ministrikohta ning asepeaministri positsiooni, kuid ettepanek lükati tagasi põhjendusega, et see ei ole piisav. Iglesias tahtis iga hinna eest rohkem ametikohti ja võimu valitsuses ning seadis selle kokkuleppele jõudmise eeltingimuseks. Ta isegi pakkus võimalust seada koalitsioonile aastane katseaeg, kuid Sánchez polnud sellega nõus.

Mõlemad parteijuhid väitsid, et omavahelist suhtlust õõnestas vastastikuse usalduse puudumine ning nüüd süüdistavad nii Sánchez kui ka Iglesias teineteist tuskatekitavas lõpptulemuses.

«Ärge andke parempoolsetele uut võimalust,» manitses senine valitsusjuht uute valimiste eel. Podemose liider jäi aga endale kindlaks. «Koalitsioonivalitsus on alati parem variant kui uued valimised.»

Viimasel hetkel tegi üleeile veel katse mängu sekkuda liberaalne Ciudadanos, lubades aidata Sánchezel saada peaministriks, kui sotsid tulevad vastu nende kolmele nõudmisele, kuid Sáncheze väitel vastab tema erakond juba seatud tingimustele.

Kevadiste valimiste järel on majandusringkonnad survestanud Ciudadanose juhti Albert Riverat, et ta läheks sotsidega valitsuse moodustamiseks kokkuleppele. Küsitluste järgi oleks see ka hispaanlaste eelistatuim koalitsioonivariant.

Liberaalae Ciudadanose juhil Albert Riveral lasub majandusringkondade surve otsida koostöövõimalusi sotsialistidega. 
Liberaalae Ciudadanose juhil Albert Riveral lasub majandusringkondade surve otsida koostöövõimalusi sotsialistidega. Foto: Fernando Villar/epa/scanpix

Sotsialistide järjekordne ebakindel võit novembris tähendaks Hispaaniale riski: kuigi riigi majandus pole seni eriti kannatada saanud, on analüütikud mures tööjõu-, pensioni- ja haridusreformi venimise pärast.

Sáncheze lootus kasvatada valimistel sotsialistide jõudu võib samuti alusetuks osutuda. Euroopa lähiajalugu on täis ootamatuid põrumisi: Itaalia peaminister Matteo Renzi kaotas enda algatatud põhiseadusreferendumil, Briti valitsusjuht Theresa May sattus 2017. aasta valimiste tulemusena palju nõrgemasse positsiooni.

Märksõnad
Tagasi üles