Sisukord
Meie Eesti
Postimees
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Insuldipatsiendi raviteekond on kahjuks veel konarlik

4 min lugemist
  • Igal aastal saab umbes 3000 Eesti inimest isheemilise insuldi ehk ajuinfarkti.
  • Insuldiravis mitmed teenused kas puuduvad või pole piisavalt kättesaadavad.
  • Spetsialistid ja patsiendid on kokku leppinud kuus olulist arendusvajadust.
  • Korduva insuldi ennetamisega tuleb alustada võimalikult ruttu ehk juba haiglas.
Uuringute tulemused on tõestanud, et närvirakkude lõplikku kahjustust on võimalik ära hoida kiire verevoolu taastamisega. Pildil ajurakud. FOTO: Andreas Fülscher / PantherMedia

Insult puudutab Eestis paljusid. Igal aastal saab ligikaudu 3000 inimest isheemilise insuldi ehk ajuinfarkti. Isheemilise insuldi ravile eriarstiabis kulub ligi 12 miljonit eurot aastas. Tegemist on haigusega, mille tagajärjed on tõsised ja lõpevad tihti kas halvatuse või surmaga.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Haigekassa tellitud teenusedisaini projekti «Insuldipatsiendi raviteekonna parem korraldus» raames korraldatud töötoas maikuu alguses jõudsid spetsialistid ja insuldipatsiendid koos kuue arendusvajaduseni, mille lahendamine raviteekonna sujuvamaks muudaks.

Korduva insuldi ennetamisega tuleb alustada nii ruttu kui võimalik, juba haiglas. Selleks et inimene teaks, millele tema jaoks uues olukorras tähelepanu pöörata, võib ta vajada nõustamist ravimite võtmise, suitsetamisest loobumise, regulaarse treeningu, uneharjumuste ja tervisliku toitumise asjus. Lisaks patsiendile endale vajavad nõustamist ka lähedased. Pahatihti ei jõua inimesed pärast insulti perearsti ega pereõe vastuvõtule.

18.09.2019 20.09.2019
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto