Sisukord
Kultuur
Postimees
20.09.2019
Eesti
Valitsuse eelarvetaktika: kõik võimalikud kulutused lükatakse tulevikku (36)
Jaaganti poliitikaradar. Paralleelmaailmad (15)
Tallinna Sadama protsess võib alata uuesti algusest peale (3)
Tapja kägistatud ohvrist: talle läks šašlõkk kurku
Majandus
Ettevõtjad pahased: miks tahab riik meilt andmeid, mida me ei kogu ega vaja? (2)
​Jaapan ja Lõuna-Korea peksavad teineteist majanduslikult veriseks
Välismaa
Lennukad tiitlid tõid von der Leyenile pahanduse (2)
Saaki koristavad Prantsuse veinimeistrid püüavad kohaneda kliimamuutustega
KOMMENTAAR. Macroni uus avang suhetes Venemaaga on hukule määratud (5)
Rootsi sotsid esitasid rikast meest soosiva eelarve
Arvamus
Juhtkiri: Crețu näitas treeneri rolli tähtsust
Martin Laine: käed eemale «woltidest ja boltidest» (55)
Tarmo Pikner: tere tulemast Saaremaale ront-lennukiga! (14)
Martin Villig: ettevõtjad ja koolid peavad rohkem koostööd tegema
Ivan Makarov: protest riigi vastu (3)
Karmo Tüür: ühe oblasti lugu (1)
Meie Eesti
Matsalu loodusfilmide festival kutsub taas valdkonna paremikku nautima
Aleksei Lotman: ärgem unustagem edulugusid – õppigem nendest
Riigikogust välja jäänud erakonnad seaksid süsinikuneutraalsuse saavutamise sihiks 2035. aasta (6)
«Ma-ilm ja mõnda»: Kasvuhoone nimega Maa
Kultuur
Koletise tõus ja langus
Andrus Kivirähki eesti Pygmalion
Sport
Erilise reisi südamlik lõpp
Kas Eesti-Läti liigas suudab keegi suurt kolmikut üllatada?
Epp Mäe: olen seda medalit neli aastat oodanud (1)
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Andrus Kivirähki eesti Pygmalion

5 min lugemist
Andrus Kivirähk. FOTO: Sander Ilvest

Läbematule lugejale olgu hinnang teosele kohe alguses öeldud: tegemist on Andrus Kivirähki järjekordse meistritööga. Autorile omaselt jutustatakse pajatuslikult – Kivirähk on ju rahva(lik) kirjanik! – traagilist lugu andekast kunstnikuhakatisest, kelle elu katkes juba 25-aastaselt kurgutiisikuse tõttu, kuid kelle loomepalangus sündinud pildid on eesti kunsti ajaloos tähelepanuväärsel kohal.

Artikkel kuulatav Minu Meedia tellijatele
Tellijale

See Tallinnas raudteekonduktori peres sündinud ja juba viieaastaselt isata jäänud noormees oli Oskar Kallis (1892–1917), Ants Laikmaa lemmikõpilane tema ateljeekoolist ning Noorte Kunstnike Ühingu Vikerla asutajaliige, kes teerajajana lõi Kalevipojast rahvusromantilise kujutise. Võib isegi öelda, et Kallis oli eesti Akseli Gallen-Kallela, kelle loominguga oli ta tutvust teinud Soome kunstimuuseumis.

Ajavahemikus 1912–1917 maalis Kallis pastelltehnikas ligi nelikümmend Kreutzwaldi eepose ainelist maali. Neist mitmed on saanud kunstiklassikaks, lisaks «esoteerilise päikesekultuse» väljendusena pastellide tsükkel, milles, nagu võime lugeda «Eesti kunsti ajaloo» 5. köitest (2010), seostub «elu loova valguse idee selle muusikalise harmooniaga, nagu viitavad tööde pealkirjad» (tuntuim «Päike. Maestoso», 1917). Nii «Kalevipoja» kui ka «Päikese» tsüklist on raamatule lisatud reproduktsioone. Eesti kirjandusloos seostub Kallis Eduard Vilde «Mäeküla piimamehe» (1916) kujundusega.

Siiski ei ole «Sinine sarvedega loom» biograafiline romaan, nagu selleks võib pidada Kivirähki «Liblikat» (1999), raamatut eesti esimestest kutselistest tantsijatest August Michelsonist (pärast eestistamist Mihklisoo) ja tema abikaasast Erika Tetzkyst. Ent selleski Michelsoni surma järgselt Estonia algusaegadest jutustavas teoses mängib kaasa fantaasiaelement, sujuvad üleminekud reaalsusest irreaalsusse. Nii-öelda läbimängitavad põhikujundid on liblikas (Erika ja Estonia teater) – muide, liblikat kujundina kohtame ka «Sinises sarvedega loomas» – ja hall koer.

19.09.2019 21.09.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto