Sisukord
AK
Postimees
21.09.2019
Eesti
Wolti juht keelefuroorist: Soomes see küll probleem pole (26)
Valitsus sai kaotatud toetajad tagasi (48)
Ühe käe ja ühe jalaga taksojuht: mul pole elus midagi tegemata jäänud (8)
Noblessneris avati kunstikeskus Kai
Majandus
Kuidas nafta hinna tõusult tulu teenida?
Aramco läheb IPOga edasi
Kaval nipp Tõnis Lukasele (26)
Välismaa
Kanada peaministri rassistlikud naljad kõigutavad liberaalide võimu (4)
Soome valitsuse järgmise aasta eelarveettepanek pani parlamendi kihama
Arvamus
Indrek Lepik: eesmärk ellu jääda (21)
Juhtkiri: laenuraha ahvatleb (48)
Mannetu aasta. Aga siis tulid maadlejad
Tulevikumees Kaldoja
NO99 oli veelgi olulisem
Trumpi uus «jah»-mees
Kultuur
Noblessneris avati kunstikeskus Kai
Sport
Ränkeli uus amet: kuue kuuga laskesuusatajaks
Mart Soidro kolumn: Mürka peale mõeldes
Eestlase unistuste algus Bundesligas
Kliima
Kliimamuutused nõuavad toimivaid leevendamise ja kohanemise lahendusi
Kliimastreigid pühkisid üle kogu maakera (6)
Kliimaneutraalsus – häving või edu? Mis on pildilt puudu? (3)
Merendus
Paljassaare City arendus venib
AK
Suur lugu: 450 aastat moodsa kartograafia sünnist
EKI keelekool: väljendu nii, et sind tähele pandaks (1)
Tallinn 800: murtud jalaga hobune Toompealt
Ülo Mallene: võimalikult omanäoline majandusmudel (3)
Mesikäpa juhtkiri: valitsus koristab ja kaunistab
Mesikäpp. Mimmu blogi
Mesikäpp. Ajaloo varasalvest (1)
Mesikäpp. Tänak hädas biodiisliga
Aja auk. Bassimehe traagika
NÄDALA PLAAT: Ring ja territoorium
Maa on ümmargune! 500 aastat esimesest ümberilmareisist (18)
Arter
24-aastane idumiljonär Kaarel Kotkas: kogu aeg ei saa tippvormis olla (12)
Kümme minutit merel, mis otsustasid, kes elab ja kes sureb (3)
Ma pole mingi rallisõber, aga… (2)
Kangem kanep viib noori psühhiaatriahaiglasse (30)
Oksevulkaanid, bakteripeod ja muud uskumatud asjad ujulas
46 ebaõnnestunud sõidueksamit (1)
Film: traagiliselt aheldatud linnuke
Saksa kokk ja Eesti seened: Pädaste mõisa peakokk Stefan Berwanger tunnistab, et on Eesti seentesse armunud
Kunstikauge eestlane eelistab vanu klassikuid
Sõiduproov. Ford Ranger Raptor: mõistlik ja samas lahedalt üle võlli kastikas (2)
Kust tulevad tegelikult meie mobiilide komponendid?

EKI keelekool: väljendu nii, et sind tähele pandaks

2 min lugemist
Soome president Sauli Niinistö ja USA president Donald Trump. FOTO: JIM WATSON/AFP

Milleks öelda, et kellegi pead hakkavad veerema, kui võiks öelda palju selgemini ja otsesemalt, et nad vallandatakse töölt? Või miks öelda „suuorgan“, kui tavapärasem oleks öelda „suu“? Nii küsib EKI vanemteadur Heete Sahkai.

Keel võimaldab kõnelejatel üksteisest aru saada tänu sellele, et kõik järgivad samu konventsioone ja kasutavad samu sõnu – ainult see saab tagada vastastikuse mõistmise. Seega võiks arvata, et edukas suhtleja on see, kes kasutab kõige harjumuspärasemaid ja ühemõttelisemaid väljendeid.

Tegelikult aga ei hinnata sellist väljendusviisi sugugi positiivselt, vaid seda tajutakse kulunu ja lamedana. Edukas suhtleja tundub olevat hoopis see, kes oskab leida ootamatu ja kujundliku sõnastuse või kalduda kinnistunud väljendusviisidest täpselt parasjagu kõrvale, jäädes samal ajal siiski arusaadavuse ja keelereeglite piiridesse.

Väljendusrikka ja loomingulise keelekasutuse edukust suhtluses tõestab näiteks poliitika, kus väljendusviisi „reljeefsus“ ja värvikus tundub olevat positiivses korrelatsioonis valimiseduga. Kuid ekspressiivsust ei taotleta mitte ainult retoorikas või kirjanduses, vaid seda hinnatakse ka igapäevases vestluses: seltskonnas tuleb olla vaimukas.

Väljendusrikkuse taotlemine on niivõrd olemuslik osa keelest, et selle saavutamiseks on olemas vahendid ka keele sõnavaras ja grammatikas, eelkõige muidugi kujundlike väljenditena, kuid ekspressiivne funktsioon võib olla ka grammatilistel konstruktsioonidel ja intonatsioonil.

Aga milles võiks siis seisneda ekspressiivse ja loomingulise keelekasutuse eelis konventsionaalse, kulunu ja lameda ees? Arvata võib, et ootamatu keelekasutus tõmbab kõnelejale ja tema sõnumile kuulajate tähelepanu. Keeleteadlase Rudi Kelleri sõnul lähtume suheldes muuhulgas maksiimist „kõnele nii, et sind tähele pandaks“.

Kuid ekspressiivne väljendusviis kutsub kuulajates esile ka emotsionaalse reaktsiooni, mis omakorda võib aidata kaasa selliselt väljendatud sõnumi mõistmisele: psühholoogide katsed on näidanud, et emotsioone tekitavat keelelist stiimulit töödeldakse ajus kiiremini.

Samuti tundub tõenäoline see, et emotsionaalse reaktsiooni esile kutsunud kõneleja või sõnum sööbib kauemaks mällu ning kuulaja võtab sellise sõnumi sisu kergemini omaks ehk laseb end ära veenda. Võimalik seega, et me püüame suheldes vaistlikult väljendusrikkad olla seetõttu, et see annab meile nii sotsiaalse kui ka kommunikatiivse eelise.

Aga kuulajana peaksime olema siiski tähelepanelikud, et mitte lasta end efektses vormis esitatud sõnumitest märkamatult mõjutada.

Seotud lood
20.09.2019 23.09.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto