Sisukord
Arvamus
Postimees

Kadri Kuulpak: veel kord «boltidest ja woltidest»

2 min lugemist
Kadri Kuulpak.  FOTO: Erakogu

Kultuuriminister Tõnis Lukase (Isamaa) seisukoha ümber, et nutirakenduste kaudu pakuvad teenuseid umbkeelsed inimesed, mis ei peaks nõnda olema, keerutati üles palju tolmu. Mõne väitega selles debatis ei saa üldse nõustuda.

Eelkõige tuleb aru saada, et eesti keele oskuse nõudmine «boltidelt ja woltidelt» on ettevõtete ja töötajate endi huvides. Just võrdsete võimaluste loomine peaks olema võrdsema ühiskonna ihalejate eesmärk.

Kriitika keeleoskuse nõudjate aadressil jääb seda arusaamatumaks, et lisaks kliendi teretamisele peavad tänuväärse kulleritöö tegijad teiste inimestega suhtlema mujalgi: olgu siis arsti juures, korteriühistu koosolekul või lihtsalt kohalike seas sõprade leidmiseks.

Alles hiljuti sattusin Bolti roolikeeraja peale, kes tahtis eesti keelt harjutada. Uurisin muuhulgas, kas ta on tunda saanud rassismi ja mida ta arvab praeguseks valitsusest. Selgus, et nahavärvi tõttu on tal kaheksa aasta jooksul tekkinud üks arusaamatus. Praegust valitsust nimetas ta – nagu populismigi – mööduvaks nähtuseks.

Paraku ei saavuta ka enamik neist, kes on keele ära õppinud, põliselanikega majanduslikult võrdväärset taset. Põliselanikel on paremad kontaktid, aastakümnetepikkused võrgustikud ja kogunenud vara.

Alati on näiteid sisserändajatest miljonäridest või lihtsalt edukatest inimestest, ent läbi klaaslae aitab murda just kohaliku keele oskus.

Eesti keele oskuse nõudmine «boltidelt ja woltidelt» on nende endi huvides.

Wolt ja Bolt on enda kaitseks öelnud, et takso- ja toidukullerid suhtlevad klientidega nii vähe, et toidutoomisega saab hakkama ka näiteks kurttumm. Erivajadustega inimeste asetamine ühele pulgale sisserändajatega on lihtsalt küüniline.

Wolt võrdles võrreldamatuid ka siis, kui ütles Postimehes (21.09), et Wolt on Soome taustaga ettevõtte ning põhjanaabritel pole keeleküsimus ühiskonnas probleem olnud. Muidugi ei ole! Soomes räägib soome keelt peaaegu 88 protsenti elanikkonnast. Eestis on eesti keele kõnelejaid 20 protsendipunkti vähem – 68 protsenti.

Küll aga nõustun Lukase kriitikutega selles, et palju suurem probleem on venekeelne elanikkond: kakskeelne haridussüsteem ja inimesed, kes tarbivad uudiseid Kremli kastmes.

ÜRO inimõiguste organisatsioonid on öelnud, et meie keeleseadused piiravad inimeste võimalusi võrdväärselt ühiskonda panustada. Piiravadki, aga siis, kui hoiavad töös kakskeelset haridussüsteemi. Pole siis imestada, et kõige vähem teenib Eestis vene keelt kõnelev naine.

Seotud lood
21.09.2019 24.09.2019
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto