Sisukord
Arvamus
Postimees
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Ardo Hansson: rändesurvet mõjutab valitsuse eelarvepoliitika

3 min lugemist
Ardo Hansson. FOTO: Mihkel Maripuu/Postimeesm/scanpix Baltics

Valitsus, mis juba headelgi aegadel pakub täiendavat stiimulit, muutub ise rändesurve tekitajaks, kirjutab endine Eesti Panga president Ardo Hansson. 

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Viimasel ajal on palju räägitud rändesurvest ja seda arusaadavatel põhjustel. Eelmisel aastal nägime tunduvalt suuremat välistööjõu kasutamist Eesti majanduses. Ametlik rändesaldo (sisseränne miinus väljaränne) oli juba neljandat aastat positiivne. See näitaja on vaid jäämäe tipp, kuna see hõlmab vaid neid isikuid, kellest said või kes lakkasid olemast Eesti residendid. Kui siia lisada ajutised töötajad (kuni üheksa kuud korraga), renditööjõud ja must tööjõud, oli see kasv veelgi kiirem.

Rändesurvet tekitavad mitmed tegurid. Nii-öelda rahulikumal ajal on kõige olulisemaks teguriks laiem tööjõupuudus. Seda teame juba ajaloost, näiteks Nõukogude Eesti ja mitme Lääne-Euroopa riigi kogemustest 60. ja 70. aastatel. Kiiresti kasvav majandus nõudis rohkem töökäsi kui endal jätkus. Tööturu tasakaalustamiseks valiti sisserände suurendamine.

Tööjõupuudus on Eestis muutunud eriti akuutseks. Töötuse määr on ülimadal, ja hõivatute osakaal tööealisest elanikkonnast üks Euroopa kõrgem. Tööandjatel on järjest raskem töötajaid värvata ja hoida – kaadri voolavuse näitajad ületavad isegi eelmise buumi taset. Enamik tööandjaid on sellele survele reageerinud kiirema palgatõusuga. Tootlikkuse kasvuga kooskõlas olev palgakasv ongi majandusarengu oodatud tulemus. Aga sellest krooniliselt kiirem palgakasv ei saa kaua kesta.

21.09.2019 24.09.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto