Sisukord
Välismaa
Postimees

NATO abipeasekretär: aiva rohkem riike mõistab kaitsekulude vajadust

4 min lugemist
  • Walesis lubatud 2024. aastaks kulutab SKTst 2 protsenti kaitsele 17 NATO riiki.
  • NATO ja ELi puhul ei paista ressursside dubleerimisrisk tegelikult väga kõrge.
  • NATO abijuht usub, et ohtudest rääkimine aitab tõsta toetust kaitsekuludele.
  • Afganistani praegune olukord on hea põhjus seal NATO missiooni jätkamiseks.
NATO kaitsepoliitika ja planeerimise abipeasekretär Patrick Turner käis möödunud nädalal Tallinnas tutvumas, kuidas Eesti alliansile antud lubadusi peab.  FOTO: Erik Prozes

Paljudes NATO liitlasriikides tasub rahvale praeguse julgeolekuolukorra kohta selgitustööd teha, et nad mõistaksid ise kaitsekulutuste tõstmise vajadust, ütleb NATO kaitsepoliitika ja -planeerimise abipeasekretär britt Patrick Turner.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Te käisite siin muuhulgas Eesti kaitseplaneerimist hindamas. Millega te olete rahul? Kus tahaksite arengut näha?

Detailidesse ma minna ei tahaks. Me arutame riikide kaitseplaane privaatselt. Kuid esimese asjana saab öelda, et Eesti on üks neist, kes täidab riigi sisemajanduse kogutoodangust (SKT) kaitsekuludele kahe protsendi eraldamise juhist, üks neist, kes saavutas selle eesmärgi juba varakult. See on väga teretulnud.

See on tähtis osa NATO liidrite viie aasta tagusest Walesi tippkohtumise lubadusest – nii investeeringud, võimekused kui ka panused operatsioonidesse sõltuvad kaitse-eelarve suurusest.

Nii palju kui ma aru saan, plaanib Eesti jõuda üsna kohe ka eesmärgini eraldada kaitse-eelarvest 20 protsenti investeeringuteks. See on teine sihtmärk.

Põhiliselt õnnitleksin teid mõlema sihtmärgi täitmise eest. Aga sellegi eest, kuidas te enda kaitsmisele lähenete – see on veenev. Juba ainuüksi see on suur panus NATOsse.

21.09.2019 24.09.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto