Sisukord
Kultuur
Postimees

Kaotatud tükkidega pusle

3 min lugemist
Aimee Laurence ja Oakes Fegley filmis "Ohakalind".  FOTO: Kaader filmist

On vähe 21. sajandil kirjutatud raamatuid, mille mõju oleks nii monumentaalne, kui seda on Donna Tartti 2013. aastal ilmunud romaanil «Ohakalind». See ligi 900 lehekülge paks ilukirjanduslik meistriteos sisaldab palju värvikirevaid ja sümboolseid elemente, kuid on ekraniseeringu tarbeks paraku käinud läbi Hollywoodi roostetavate lastekääride vahelt.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Nagu vajaks maailm veel üht tõestust, et raamat on ikka filmist parem.

Film, mis on üles ehitatud vaataja soovitatavale eelteadmisele raamatu süžeest, algab monoloogiga millestki, mis kõlab kui kahetsus haletsuse ja enesepõlguse rüüs. Nüüd juba soliidsemasse ikka jõudnud Theodore Decker (Ansel Elgort) kannatab oma Amsterdami hotellitoas hüsteeriahoo all. Aeglaselt, tükk tüki haaval rullub vaataja ees lahti lugu, kuidas Theodore sellesse hetke jõudis.

21.09.2019 24.09.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto