R, 9.12.2022

Kas Euroopa suured valmistuvad Ukraina reetmiseks?

Martin Kutti
, toimetaja
Kas Euroopa suured valmistuvad Ukraina reetmiseks?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 36
Ukraina relvajõudude tank õppusel Rapid Trident. Pilt on illustreeriv.
Ukraina relvajõudude tank õppusel Rapid Trident. Pilt on illustreeriv. Foto: Erik Tikan
  • Kavandatav rahuplaan võib Ukraina haavatavasse positsiooni asetada.
  • Steinmeieri mudel näeb ette valimisi okupeeritud aladel.
  • Valimiste korraldamiseks on vaja tagada julgeolek, millest ollakse praegu kaugel
  • Oleksi Melnõk: Prantsusmaa ja Saksamaa on ette võtnud ohtliku algatuse.

Kavandatav Ida-Ukraina rahuplaan võib anda Venemaale võimaluse korrata alatuid trikke.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi on andnud lubaduse, mille sõnastamine on Ukraina presidendile lausa kohustuslik, kuid elluviimine väga keerukas. Zelenskõi lubas lõpetada sõja Donbassis, kuid nüüd üritab president eesmärki saavutada viisil, mis paljude ukrainlaste jaoks on vastuvõetamatu ning tähendab allaandmist.

Praeguse lahenduse otsimise juures kõlab Saksamaa presidendi Frank-Walter Steinmeieri nimi, aga mitte seetõttu, et Saksamaa president oleks järsku poliitilist mõjuvõimu juurde saanud. Põhjus peitub ajas, mil praegune Saksamaa president oli veel ametis välisministrina. 2015. aastal esimest korda välja pakutud ja toona tagasi lükatud nn Steinmeieri mudel rahu saavutamiseks on nüüd jälle kõne all.

Plaan näeb ette Donbassi okupeeritud aladel kohalike valimiste korraldamist ning ajutise eristaatuse kehtestamist alates kohalike valimiste päevast. Kui OSCE tunnistaks, et valimised toimusid kooskõlas Ukraina seaduste ja Minski lepetega, tuleks Ukrainal eristaatus ka seadusesse kirjutada.

Steinmeieri mudelist ei saa keegi aru. Mina ei tea, mis see on. Ma arvan, et Steinmeier ise ka ei tea, mis asi see Steinmeieri mudel on.

USA suursaadiku kohusetäitja William B. Taylor

Sõja lõpuga ahvatlemist ja sealjuures Venemaale järeleandmiste tegemist on mõneti vaadatud Normandia formaadis osalevate Prantsusmaa ja Saksamaa reeturliku sammuna Ukraina suhtes, et taastada suhted Venemaaga ja vältida majanduslikku kahju.

Osapooled on öelnud, et Steinmeieri mudel tuleb arutusele järgmisel Normandia neliku (Venemaa, Ukraina, Prantsusmaa, Saksamaa) kohtumisel, mis Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni sõnul toimub järgmiste nädalate jooksul.

Probleem on aga selles, et plaani võib tõlgendada mitmel moel ning see võib asetada Ukraina vägagi haavatavasse positsiooni. Venemaa võib püüda okupeeritud aladel valimisi võltsida, et legaliseerida Kremli-meelsete separatistide võimu. Samuti valitseb oht, et agressiivne naaber püüab eristaatuse andmise kontekstist välja kiskuda ning ignoreerida olulisi küsimusi seoses riigipiiride ja julgeolekuga.

Steinmeieri mudel

Vabade ja ausate kohalike valimiste korraldamine Donbassis.

Valimispäeval hakkaks kehtima ajutine eristaatus Donetski ja Luganski oblastites. Kui OSCE hindaks valimised ausaks, muutuks eristaatus püsivaks.

Mudel kattub sisult suuresti 2015. aasta Minski leppega.

Venemaa sooviks esmalt jõustada Minski lepete poliitilise poole (valimised ja eristaatus). Ukraina huvides on esmalt julgeoleku tagamine.

Kuna aastaid tagasi lükati välja pakutud Steinmeieri ettepanek tagasi, siis tunneb osa Ukraina ühiskonnast, et nüüd, neli aastat hiljem, märgiks selle rakendamine Venemaale järeleandmiste tegemist. Ukraina välisminister Vadõm Prõstaiko sõnas aga eelmisel nädalal Ukraina meediale, et on Steinmeieri mudelile oma heakskiidu andnud.

Samas vajab võimalik lahenduskäik selget sõnastust, et kaitsta Ukraina huve. Nagu märkis eelmisel nädalal Kiievis välisajakirjanikega kohtunud USA suursaadiku ülesandeid täitev ajutine asjur William B. Taylor, on segadust ettepaneku ümber kõvasti. «Steinmeieri mudelist ei saa keegi aru. Mina ei tea, mis see on. Ma arvan, et Steinmeier ise ka ei tea, mis asi see Steinmeieri mudel on,» ütles ta emotsionaalselt.

USA toetab Ukrainat

Steinmeieri mudeli võimaliku rakendamise puhul tekitab küsimusi muu hulgas ka selle ajakava. Kui valimised toimuksid Venemaa vägede kohalolekul, leiaksid need aset okupatsioonivägede kontrolli all. Sellisel juhul ei oleks võimalik tagada valijate ega kandidaatide turvalisust, mis tähendaks omakorda ukrainlaste minimaalset osalust ning võiks lõpptulemusena viia okupatsioonivõimude legitimeerimiseni ja selleni, et Venemaa eriteenistused ja relvajõud viibivad endiselt piirkonnas.

Venemaale meeldiks lahendus, kus enne julgeolekupoolele keskendumist viidaks täide Minski lepete poliitilised osad ehk valimiste korraldamine ja eristaatuse andmine. Ukraina on omakorda nõudnud, et enne poliitiliste punktideni jõudmist, tuleb tagada julgeolek.

USA asjur Ukrainas William B. Taylor.
USA asjur Ukrainas William B. Taylor. Foto: Erik Tikan

Ameerika Ühendriigid on selles küsimuses selgelt Ukraina selja taga. Taylori hinnangul saaks olukorra Donbassis lahendada vaid siis, kui Venemaa väed lahkuksid piirkonnast ning Donbass integreeritaks taas Ukrainaga. Seejärel oleks diplomaadi hinnangul võimalik mõelda ka valimiste korraldamise peale.

Kiirkorras valimiste korraldamise asjus jäi Taylor aga ettevaatlikuks. «Eksperdid on öelnud, et valimiste korraldamiseks on vaja vähemalt kuut kuud. Valimisi ei saa korraldada üleöö, inimesed tuleb registreerida, valmis tuleb seada valimiskomisjonid ja vaja on ka aega kampaania jaoks. Ukraina parteidel peab olema võimalus Donbassis kampaaniat teha, ja on vaja meediat, kes poliitilist kampaaniat kajastaks – selleks kõigeks on vaja turvalisust.»

Ta tõi esile mitu hoiatavat näidet valimistest, mis on toimunud ajal, mil Venemaa väed riikides viibisid. Eeskätt juhtis ta tähelepanu võltsitud referendumile Krimmis. «Venemaa väed olid seal. Toimus väga lühike kampaania, mille käigus Ukraina osaks jäämist pooldanud inimesi ahistati, nad jäid kadunuks või lasti maha. Referendum läks läbi 97-protsendilise toetusega, see kõlab mulle nagu Põhja-Korea. Nii juhtub, kui Venemaa väed on valimiste ajal piirkonnas – need pole vabad ja ausad valimised.»

Rapid Tridenti üheks osaks oli ka tuuma-, bio- ja keemiarünnaku tagajärgede likvideerimine.
Rapid Tridenti üheks osaks oli ka tuuma-, bio- ja keemiarünnaku tagajärgede likvideerimine. Foto: Erik Tikan

Ta on kindel, et sõja lõpetamise vastutus lasub Venemaa presidendi Vladimir Putini õlul. «Tema sõdurid surevad ja Ukraina sõdurid surevad Venemaa juhitud vägede tõttu. Ta saaks selle homme lõpetada, kui talle avaldataks piisavalt survet, või siis, kui ta mõistaks, et asjad ei tööta päris hästi.» Taylor usub, et Putin võib olla küllaltki rahul Krimmi annekteerimisega, kuid Donbassis toimuva osas tal rahuloluks põhjust ei ole. «Hind on arvatust märksa kõrgem ja kasu märksa väiksem,» ütles ta.

Meeleavaldajad ei nõustu

Eelmisel nädalal Kiievis meeleavaldustele kogunenud kohalikud nõudsid president Zelenskõilt, et riigipea ei rakendaks Steinmeieri mudelit, ei annaks separatistidele legitiimsust ega nõustuks mässulistele amnestia andmisega.

Vastuvõetamatuks peeti seda, et Ukraina peaks tegelikkuses Venemaa kontrollitavat territooriumi ja sealset rahvast ülal pidama ja taristut taastama, omades samas piiratud või olematut kontrolli seaduslikult neile kuuluva piirkonna üle.

Meeleavaldajad esitasid ka oma plaani sammudest sõja lõpetamiseks. Esmalt nähti ette täielik sõjategevuse peatamine, millele järgneks Vene vägede lahkumine ja mässuliste demilitariseerimine. Kui kontroll piiri üle on tagasi antud Ukrainale, keda abistavad ÜRO rahuvalvajad ja OSCE, siis oleks võimalik korraldada valimised ka Donbassis.

Mitmed endised ministrid, aktivistid ja ajakirjanikud esitasid Zelenskõile omalt poolt kümme nõudmist ja hoiatasid presidenti, et ajalugu on näidanud, kuidas järeleandmised agressorile viivad veelgi suuremate nõudmiste ja suurema sõjani. Allakirjutanute sõnul tähendaks Steinmeieri mudeli rakendamine Donbassis, et järsku oldaks ka Krimmi annekteerimise osas läbirääkimiste äärel ning küsimuse alla satuks Venemaa vastutus agressorina.

Ohtlik algatus

Prantsusmaa ja Saksamaa hoogsamaid katseid Venemaaga ära leppida nimetas Ukraina mõttekoja Razumkovi Keskus asejuht Oleksi Melnõik ohtlikuks algatuseks.

«Ma mõistan Saksamaa ja Prantsusmaa valitsuste kavatsust sanktsioone leevendada, sest nad kannatavad ja kaotavad raha. Aga usun, et president Zelenskõi ütles hiljuti õigesti, et see on nagu julgeolekumaks, mida tuleb maksta, et olla Venemaa eest paremini kaitstud.»

Tema hinnangul tähendab õigel ajal mitte heidutamine, et võib tekkida olukord, kus raha asemel kaotatakse juba inimelusid. «See on täpselt see, millega Ukraina praegu silmitsi on. Teatud hetkel ei suutnud Ukraina mõista Venemaa-ohtu ning siis ei suudetud julgeolekusse piisavalt investeerida.»

Vahetatud vangid ei tähenda Venemaale midagi. Ilmselt näeme mõne nädala jooksul, miks Putin sellise žesti tegi.

Mõttekoja Razumkovi Keskus asejuht Oleksi Melnõk

Nii nagu Melnõk on Taylori sõnul ka USA võtnud Prantsusmaa ja Saksamaa hiljutise meelemuutuse suhtes kriitilise joone. «Kui Saksamaa ja Prantsusmaa astuksid Venemaa poolele ja survestaksid Ukrainat, et nad nõustuksid millegagi, mis ei tunnusta Ukraina täielikku suveräänsust ehk mis ei järgiks rahvusvaheliselt tunnustatud piire, ei annaks tagasi Donbassi ja Krimmi, siis meie seda ei aktsepteeriks,» ütles Taylor vastuseks Postimehe küsimusele.

Oleksi Melnõk.
Oleksi Melnõk. Foto: Erik Tikan

Ta võrdles Ühendriikide lähenemist eelmise sajandi keskpaigas Baltimaade suhtes võetud liiniga. «Oleme uhked, et kui Nõukogude Liit okupeeris Teise maailmasõja ajal kolm Baltimaad, siis andsime 1940ndate alguses välja Wellesi deklaratsiooni, kus seisis, et USA ei aktsepteeri kunagi Baltimaade okupeerimist Nõukogude Liidu poolt. Me ei aktsepteerinudki seda kunagi.»

Ta märkis, et aasta aega tagasi andis välisminister Mike Pompeo välja väga sarnase avalduse, mida tuntakse nii Krimmi deklaratsiooni kui ka Pompeo deklaratsiooni nime all. «Seal seisis pea identsete sõnadega, et USA ei aktsepteeri kunagi Krimmi annekteerimist Venemaa poolt,» ütles Taylor Postimehele.

Kui president Zelenskõi esimeste ametis veedetud kuude jooksul on pealtnäha liigutud Ukraina ja Venemaa vaheliste pingete maandamise poole, mille näiteks oli paljude hinnangul ka 70 vangi vahetus septembri alguses, siis Melnõk ei tõtanud vahetust suureks võiduks nimetama.

Ehkki seda võib vaadelda katsena konflikti lahendamisele poliitiline retsept leida, manitses Melnõk Venemaa kavatsuste suhtes kriitiline olema. «Kardan, et see on Venemaa jaoks järjekordne erioperatsioon. Ukrainale olid kavatsused loomulikud, sest inimeste vabastamine ja koju toomine on suur probleem nii Ukraina riigi kui ka rahva jaoks. Venemaa puhul suudaks 35st vahetatud vangist nimetada ehk kaks, need inimesed ei tähenda Venemaale midagi. Ilmselt näeme mõne nädala jooksul, miks Putin sellise žesti tegi.»

Melnõk usub, et üks põhjus oli kindlasti Putini soov otsida kontakti rahvusvahelisel areenil, kuid ta tunnistas, et ilmselt pole päris selge, millise «paketi» osaks vangide vahetus Putini jaoks oli.

Ukraina nihkub NATO suunas

Ukraina politsei eriüksus lahendamas pantvangikriisi Lääne-Ukrainas toimunud õppusel Rapid Trident.
Ukraina politsei eriüksus lahendamas pantvangikriisi Lääne-Ukrainas toimunud õppusel Rapid Trident. Foto: Erik Tikan

Selle aasta veebruari alguses kiitis Ukraina ülemraada heaks otsuse muuta põhiseadust selliselt, et riigi strateegiliste eesmärkidena on määratletud pääsemine NATOsse ja Euroopa Liitu.

NATO-le lähemale jõudmiseks tuleb näidata initsiatiivi ning arendada oma võimekust. Üks selle näide on üle-eelmisel nädalal alguse saanud ja selle nädala lõpuni kestev 14 riigi 3700 kaitseväelase osalusel Lääne-Ukrainas Javorivi treeningalal läbi viidav kaitsva iseloomuga NATO õppus Rapid Trident, mille põhieesmärgina tõid korraldajad välja eelkõige just vägede koostalitlusvõime arendamise.

Kui põhiraskus langes 3300-le Ukraina kaitseväelasele, siis USA poolelt osales õppusel 330 võitlejat kuulsusrikka ajalooga 101. õhudessantväediviisist. Staabi juhtimine usaldati neli aastat tagasi loodud Leedu-Poola-Ukraina ühisbrigaadi kätesse.

Õppuse ühe peakorraldaja, USA armee koloneli Timothy Clevelandi sõnul on oluline, et Ukraina väed suudaksid tegutseda konflikti korral, kuid samas rõhutas ohvitser, et väljaõppe fookus on laiem ja ei ole suunatud vaid praegu Ukraina idaosas toimuvale sõjale.

Ukraina poolelt õppuse kulgu juhtinud kolonel Oleksandr Žakun ütles Postimehele, et harjutusel osalevad üksused võidakse saata rindele Ida-Ukrainas. Ta lisas: «Olete näinud õhujõudude tegevust, veetakistuse ületamist ja mägibrigaadi tegevust – seda kõike saab Ida-Ukrainas rakendada.»

Maastikul imiteeritud lahingutegevuse kõrval viidi läbi ka mitmeid harjutusi julgeolekujõudude spetsiifiliste oskuste arendamiseks. Ehkki õppusega seotud ohvitserid ja sõdurid Ida-Ukraina sõjategevusest kuigi palju rääkida ei soovinud või ei tohtinud, võib uskuda, et täidetavad ülesanded põhinesid suuresti sellel, millega Javorivist 1000 kilomeetri kaugusel asuvas Donbassis viis aastat kestnud sõja jooksul rinda on tulnud pista.

Korraldajad panid rõhku detailidele. Näiteks taktikalise esmaabi andmise ja meditsiinilise evakuatsiooni korraldamise harjutuse puhul nägi stsenaarium ette, et üksus sattus patrullides mässuliste varitsusse ning abi tuli anda tulevahetuses haavata saanud tsiviilisikutele.

«Segajana» raskendas olukorda ühe haavatu lähedane, kes kisendas lakkamatult ning soovis kannatanu kätt hoida. Sõjaväelastel tuli naist jõuga eemal hoida. Kui karjumine ja näitlemine pani mõned õppust vaatlema tulnud välisriikide kõrged ohvitserid muigama, ütles üks Ukraina ohvitser neile: «Jah, see võib praegu tunduda naljakas, aga uskuge mind, Ida-Ukrainas naljakas ei ole.»

Relvajõudude kõrval pakkus õppus väljakutseid ka Ukraina piirivalvele ja politseile. Näiteks tuli Ukraina politsei eriüksusel päästa küla hõivanud terroristide küüsist tsiviilisikuid ning kinni pidada hoonetes viibinud mässulised.

Ehkki sellised õppused annavad NATO riikide ja Ukraina koostööle hoogu juurde, sunnib Ida-Ukrainas kestev sõjategevus Ukrainal jalad maas hoidma, sest on selge, et sõjas olevat riiki allianssi ei oodata.

Mõttekoja Razumkovi Keskus asejuhi Oleksi Melnõki sõnul ei tasu praegu rääkida Ukraina NATO-liikmesusega seoses ühestki kindlast kuupäevast, kuid selge on see, mida teha tuleb. Esimene eesmärk on tema sõnul tehnilise poole arendamine ja Ukraina jõudmine NATO standarditeni.

Teise punktina tõi Melnõk esile julgeolekuolukorra: «Kui ühel päeval istub Ukraina NATO liikmetega sama laua taga, siis on esimene küsimus see, kas Ukraina liitumine suurendab või vähendab alliansi üldist kaitsevõimet. Praegu Ukraina liikmeks kutsumine tähendaks NATO-le kutset minna sõtta Venemaaga.» Samuti pidas ta oluliseks formaalse liikmesuse kõrval otsida ka võimalust koostööks teises formaadis, viidates Soome ja Rootsi partnerlussuhtele NATOga. «Kui Soome või Rootsi oleksid hädas samasuguse agressiooniga, mis tabas Ukrainat 2014. aastal, siis ma usun, et mitte ainult NATO, aga ka läänemaailma reaktsioon oleks veidi erinev.»

*Ajakirjaniku ja fotograafi reisikulud kattis NATO USA esindus.

Märksõnad
Tagasi üles