Sisukord
Maa Elu
Postimees
28.02.2020
Koroonaviirus jõudis Eestisse. See ei ole maailmalõpp! (17) Eesti Koroonaviirus jõudis Eestisse Riia kaudu Iraanist «Meil ei ole hädaolukorda ega kriisi – on oht» (2) Reisijatel tasub olla valmis lisakulutusteks Soome ja Rootsi peavad nakatumisriski väikeseks, Norra valmistub halvimaks Eesti sportlased Itaalias teadmata pikal pausil Merivälja jahisadama vaidluses kukub tähtaeg Katri Raigi suhtes ei alustatud kriminaalmenetlust Sajuses Lõuna-Eestis viibib teede lumest puhastamine Majandus Maitsesuitsu keelamine toob salakauba tagasi (1) Liviko juht: Laua Viinal on eestlaste mandaat (5) Eestlaste sularaha hakkab ringlema läbi USA turvafirma Linnahalli rahastajad tahtsid ka Estonian Airi (1) Välismaa Soome ja Rootsi peavad nakatumisriski väikeseks, Norra valmistub halvimaks Tšetšeeni blogija pääses tapmiskatsest eluga Kesk-Inglismaa üle ujutatud, uus torm tulekul Kreeka protestides sai viga üle 60 inimese Austria näitab eeskuju kahe äärmuse valitsusega (2) Johnson ähvardab suvel kõnelused ELiga katki jätta Süüria opositsiooniväed vallutasid tagasi olulise linna Arvamus Kairi Kreegipuu: mesilase enesehinnangust sotsiaalteadlase pilguga (1) Juhtkiri: koroona koduõuel Margus Parts: kommunistid Central Parkis (10) Evald Übi: milleks meile miljonilinn Tallinn? (1) Andrei Kuzitškin: Vene topeltkodakondsus kui Kremli relv (1) Andrus Karnau: kingitus Tallinkile (1) Meie Eesti Aleksei Lotman: looduse hävitamine on enesetapjalik ja amoraalne Mihkel Kunnus: eetilised dilemmad ei kao keskkonnateadmiste kasvades Helle Mäemets: majanduskasvu muutuv mõte Kultuur Just neid lavastusi soovitavad eksperdid Enno Halleki elurõõm ja mängulisus Õõvastav õudusdraama Sport Eesti sportlased Itaalias teadmata pikal pausil Profipoksi eripära – igal külal on oma tšempion Tallinn Merivälja jahisadama vaidluses kukub tähtaeg Tartu Monica Rand ja Madis Lepajõe: kaks tegusat koalitsiooniaastat said läbi Kati Voomets: kuidas päriselt raha koguma hakata? Hiinalinna potipõllumeestele tuleb sel aastal kevad teisiti Tartlased panevad ka lähivaldade elanikud ringi väntama Meelelahutus Koomiks Sudoku

Sügis on udude aeg

2 min lugemist
Hommikune udu. FOTO: Urmas Luik/Parnu Postimees FOTO: Urmas Luik/Parnu Postimees

Toomas Pung ütles: „Sügis algas 23.09 kell 10.50. Sellele järgneb loodetavasti ka soojem periood.” Niisiis ilusat sügise algust! See kellaaeg ja kuupäev on muidugi kalendri järgi ehk astronoomiliselt määratud. Eks loodus käib omasoodu ja ilma järgi algas sügis vähemalt sisemaal juba varem. Aga et sügis on nn klassikaline udude aeg, siis räägime nüüd udust.

Tasub meenutada, et pilved tekivad veeauru kondenseerumisel või sublimatsiooniga: kui õhk on tavaliselt selle tõusmise tagajärjel adiabaatiliselt ehk soojusvahetuseta jahtunud kastepunktini. On ka erandeid, näiteks rünksajupilvega seotud pilve erim mamma arvatakse üldiselt tekkivat õhuvoolude laskumise tagajärjel, kui pilve alasi jahtub. (Tegelikult on selle pilvekuju moodustumise teooriaid palju.)

Kondenseerumine võib alata siiski ka juba 75–80% suhtelise niiskuse juures, kui õhus on hügroskoopseid kondensatsioonituumakesi. Sel juhul moodustub nn niiske vine ehk hägu, mida nimetatakse ka uduvineks. Uduvines on nähtavus horisontaalsuunas kokkuleppeliselt 1–10 km (lennunduses 1–5 km). Udu ja uduvine koosnevad kondensatsiooniproduktidest, olles seega õhu niisked sumestused, seevastu somp koosneb tahketest osakestest (tolm, suits jne), olles õhu kuiv sumestus. Neid mõisteid ei maksa segi ajada.

Eestile hästi iseloomulik pilveliik on kihtpilved (Stratus). Kihtpilvedel on kolm vormi: pilvetükid, lauspilvisus, kuid pilvekihi alumine piir ei ulatu aluspinnani, ja udu. Kaks viimast varianti kombineeruvad omavahel tihti (kinnise taevaga udu). Kihtpilved on väga olulised õhutemperatuuri moduleerijad aluspinna lähedal. Kihtpilved asuvad kõige madalamal: pilvekiht võib alata vahetult aluspinna lähedalt, kuid ka alles mõnesaja meetri kõrguselt (inglise k high fogs). Kihtpilved võivad madalduda aluspinnani või seal tekkida, sel juhul moodustub udu, nii et nähtavus langeb horisontaalsuunas alla ühe kilomeetri. Nähtavust üksnes palja silmaga täpselt mõõta ei saa, kuid sobivate orientiiride korral on seda siiski üsna täpselt võimalik hinnata, nt ilmajaamades saavad vaatlejad seda kasutada.

Kas udu on pilv? Vähemalt Eestis kuulub udu tõepoolest kihtpilvede hulka, kuid sel juhul algab pilv otse aluspinnalt või selle vahetust lähedusest. Seetõttu võib meil udu pidada lihtsalt kihtpilveks. Eks samamoodi on lood ka mujal ilmas. Kui mäetipus olla ja sinna triivib rünkpilv, kaob nähtavus ja ütleme, et on udu. Aga orupõhja elanik ütleb, et mäetipus on hoopiski rünkpilv!

Suvi sai eelmise nädalaga otsa, sest ilm jahenes selleks piisavalt. See nädal on toonud esimesed tõsised (mitte tõelised) öökülmad, sest isegi õhus on korduvalt ja suurel maa-alal õhutemperatuur langenud alla 0 °C, rääkimata maapinnast. Täna-homme öösiti on veel väga külm, kuid siis läheb oluliselt soojemaks: öökülmaoht kaob, läheb sajule ja tuleb soojem õhumass. Paistab siiski, et uus suund toob jälle tormise ja jaheda ilma ajutiselt tagasi.

Seotud lood
27.02.2020 28.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto