K, 7.12.2022

Sügis on udude aeg

Jüri Kamenik
, Meteoroloog
Sügis on udude aeg
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Hommikune udu. FOTO: Urmas Luik/Parnu Postimees
Hommikune udu. FOTO: Urmas Luik/Parnu Postimees Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Toomas Pung ütles: „Sügis algas 23.09 kell 10.50. Sellele järgneb loodetavasti ka soojem periood.” Niisiis ilusat sügise algust! See kellaaeg ja kuupäev on muidugi kalendri järgi ehk astronoomiliselt määratud. Eks loodus käib omasoodu ja ilma järgi algas sügis vähemalt sisemaal juba varem. Aga et sügis on nn klassikaline udude aeg, siis räägime nüüd udust.

Tasub meenutada, et pilved tekivad veeauru kondenseerumisel või sublimatsiooniga: kui õhk on tavaliselt selle tõusmise tagajärjel adiabaatiliselt ehk soojusvahetuseta jahtunud kastepunktini. On ka erandeid, näiteks rünksajupilvega seotud pilve erim mamma arvatakse üldiselt tekkivat õhuvoolude laskumise tagajärjel, kui pilve alasi jahtub. (Tegelikult on selle pilvekuju moodustumise teooriaid palju.)

Kondenseerumine võib alata siiski ka juba 75–80% suhtelise niiskuse juures, kui õhus on hügroskoopseid kondensatsioonituumakesi. Sel juhul moodustub nn niiske vine ehk hägu, mida nimetatakse ka uduvineks. Uduvines on nähtavus horisontaalsuunas kokkuleppeliselt 1–10 km (lennunduses 1–5 km). Udu ja uduvine koosnevad kondensatsiooniproduktidest, olles seega õhu niisked sumestused, seevastu somp koosneb tahketest osakestest (tolm, suits jne), olles õhu kuiv sumestus. Neid mõisteid ei maksa segi ajada.

Eestile hästi iseloomulik pilveliik on kihtpilved (Stratus). Kihtpilvedel on kolm vormi: pilvetükid, lauspilvisus, kuid pilvekihi alumine piir ei ulatu aluspinnani, ja udu. Kaks viimast varianti kombineeruvad omavahel tihti (kinnise taevaga udu). Kihtpilved on väga olulised õhutemperatuuri moduleerijad aluspinna lähedal. Kihtpilved asuvad kõige madalamal: pilvekiht võib alata vahetult aluspinna lähedalt, kuid ka alles mõnesaja meetri kõrguselt (inglise k high fogs). Kihtpilved võivad madalduda aluspinnani või seal tekkida, sel juhul moodustub udu, nii et nähtavus langeb horisontaalsuunas alla ühe kilomeetri. Nähtavust üksnes palja silmaga täpselt mõõta ei saa, kuid sobivate orientiiride korral on seda siiski üsna täpselt võimalik hinnata, nt ilmajaamades saavad vaatlejad seda kasutada.

Kas udu on pilv? Vähemalt Eestis kuulub udu tõepoolest kihtpilvede hulka, kuid sel juhul algab pilv otse aluspinnalt või selle vahetust lähedusest. Seetõttu võib meil udu pidada lihtsalt kihtpilveks. Eks samamoodi on lood ka mujal ilmas. Kui mäetipus olla ja sinna triivib rünkpilv, kaob nähtavus ja ütleme, et on udu. Aga orupõhja elanik ütleb, et mäetipus on hoopiski rünkpilv!

Suvi sai eelmise nädalaga otsa, sest ilm jahenes selleks piisavalt. See nädal on toonud esimesed tõsised (mitte tõelised) öökülmad, sest isegi õhus on korduvalt ja suurel maa-alal õhutemperatuur langenud alla 0 °C, rääkimata maapinnast. Täna-homme öösiti on veel väga külm, kuid siis läheb oluliselt soojemaks: öökülmaoht kaob, läheb sajule ja tuleb soojem õhumass. Paistab siiski, et uus suund toob jälle tormise ja jaheda ilma ajutiselt tagasi.

Märksõnad
Tagasi üles