Sisukord
Maa Elu
Postimees
26.09.2019
Eesti Rehe läbis rahapesuskandaali vaikides (9) Koduhoovist leitud Rehe suri juba kaks päeva tagasi Plaanitav seadusemuudatus lubaks autod taas kõnniteedele parkima (9) Majandus Rängad kahtlused minevikust kummitavad edukat kalatööstust (19) Välismaa Demokraadid läksid Trumpi kõri kallale (1) Poola võimupartei muretseb LGBT pealetungi ja sotsid eelarvedistsipliini pärast KOHALIK VAADE. Poola parteid võistlevad toetuste enampakkumisel Arvamus Juhtkiri: sentide saagimine (4) Priit Pullerits: vana Euroopa ähvardab meid jälle (12) Ruth Kalda ja Marta Velgan: aeg kuulata noori arste (1) Maarja Vaino: laste kliimasõda (62) Els Heinsalu: välistav eestlaseks olemine (9) Martin Ehala: keele peal tallamisest (4) Meie Eesti Kadri Kangro: tervishoiuteenus on arsti ja patsiendi koosloome Haiglate vastutus ulatub betoonseinte vahelt kaugemale (1) Kultuur Eesti kultuuri tammetõru Sport Keskmine kulturnik-minister ja imehoos meer valasid higi Ivković Müürsepast: tean, et mul on hea sõber Eestis Kangert täitis ammuse eesmärgi Reis Seal, kus elavad tšuktšid ja jääkarud Maa Elu Maal elamise päev aitab töö- ja koolikohta leida Uus aretuskeskus ei jää viimaseks Tänavune kartulisaak on parem, kuid tarbimine väheneb (1) Piiripunktis kinni peetud hobuste tervis on korras Julged hundid käisid inimesi uudistamas Siberi metsapõlengud mõjutavad Eesti ilma Loomade eest hoolitsemine tõi tunnustuse Sügis on udude aeg Külmetuse vastu ravimtaimedega Õunapuu on suur abimees Sügis sobib muru külvamiseks Meelelahutus Koomiks Sudoku

Sügis on udude aeg

2 min lugemist
Hommikune udu. FOTO: Urmas Luik/Parnu Postimees FOTO: Urmas Luik/Parnu Postimees

Toomas Pung ütles: „Sügis algas 23.09 kell 10.50. Sellele järgneb loodetavasti ka soojem periood.” Niisiis ilusat sügise algust! See kellaaeg ja kuupäev on muidugi kalendri järgi ehk astronoomiliselt määratud. Eks loodus käib omasoodu ja ilma järgi algas sügis vähemalt sisemaal juba varem. Aga et sügis on nn klassikaline udude aeg, siis räägime nüüd udust.

Tasub meenutada, et pilved tekivad veeauru kondenseerumisel või sublimatsiooniga: kui õhk on tavaliselt selle tõusmise tagajärjel adiabaatiliselt ehk soojusvahetuseta jahtunud kastepunktini. On ka erandeid, näiteks rünksajupilvega seotud pilve erim mamma arvatakse üldiselt tekkivat õhuvoolude laskumise tagajärjel, kui pilve alasi jahtub. (Tegelikult on selle pilvekuju moodustumise teooriaid palju.)

Kondenseerumine võib alata siiski ka juba 75–80% suhtelise niiskuse juures, kui õhus on hügroskoopseid kondensatsioonituumakesi. Sel juhul moodustub nn niiske vine ehk hägu, mida nimetatakse ka uduvineks. Uduvines on nähtavus horisontaalsuunas kokkuleppeliselt 1–10 km (lennunduses 1–5 km). Udu ja uduvine koosnevad kondensatsiooniproduktidest, olles seega õhu niisked sumestused, seevastu somp koosneb tahketest osakestest (tolm, suits jne), olles õhu kuiv sumestus. Neid mõisteid ei maksa segi ajada.

Eestile hästi iseloomulik pilveliik on kihtpilved (Stratus). Kihtpilvedel on kolm vormi: pilvetükid, lauspilvisus, kuid pilvekihi alumine piir ei ulatu aluspinnani, ja udu. Kaks viimast varianti kombineeruvad omavahel tihti (kinnise taevaga udu). Kihtpilved on väga olulised õhutemperatuuri moduleerijad aluspinna lähedal. Kihtpilved asuvad kõige madalamal: pilvekiht võib alata vahetult aluspinna lähedalt, kuid ka alles mõnesaja meetri kõrguselt (inglise k high fogs). Kihtpilved võivad madalduda aluspinnani või seal tekkida, sel juhul moodustub udu, nii et nähtavus langeb horisontaalsuunas alla ühe kilomeetri. Nähtavust üksnes palja silmaga täpselt mõõta ei saa, kuid sobivate orientiiride korral on seda siiski üsna täpselt võimalik hinnata, nt ilmajaamades saavad vaatlejad seda kasutada.

Kas udu on pilv? Vähemalt Eestis kuulub udu tõepoolest kihtpilvede hulka, kuid sel juhul algab pilv otse aluspinnalt või selle vahetust lähedusest. Seetõttu võib meil udu pidada lihtsalt kihtpilveks. Eks samamoodi on lood ka mujal ilmas. Kui mäetipus olla ja sinna triivib rünkpilv, kaob nähtavus ja ütleme, et on udu. Aga orupõhja elanik ütleb, et mäetipus on hoopiski rünkpilv!

Suvi sai eelmise nädalaga otsa, sest ilm jahenes selleks piisavalt. See nädal on toonud esimesed tõsised (mitte tõelised) öökülmad, sest isegi õhus on korduvalt ja suurel maa-alal õhutemperatuur langenud alla 0 °C, rääkimata maapinnast. Täna-homme öösiti on veel väga külm, kuid siis läheb oluliselt soojemaks: öökülmaoht kaob, läheb sajule ja tuleb soojem õhumass. Paistab siiski, et uus suund toob jälle tormise ja jaheda ilma ajutiselt tagasi.

Seotud lood
25.09.2019 27.09.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto