Külmetuse vastu ravimtaimedega

Kibuvitsasiirup aitab hästi kurgumandlipõletiku vastu. FOTO: Shutterstock

Kätte on jõudnud jahedad ilmad ja esimesed haigused juba kimbutavad. Kui oled külma saanud ja enesetunne halveneb, tuleks kohe kuuma sauna, vanni või duši alla minna ning olla seal senikaua, kuni külma kehast välja saab. Ka jalavannist on kasu.

Kui nahk veel kuum, määri seda külmetusvastase salviga, mis tehtud taimede ja eeterlike õlidega. Taimesalvi võib ise valmistada, kui sulatada taimne või loomne rasv (kookos-, palmi-, hane-, karu- või searasv) ning lisada sellele männipungi (praegu on juba head vaigused pungad), sookai­lu ja aed-liivateed. Lase 90 kraadi juures haududa paar-kolm tundi, kurna ja lisa 200 ml rasva kohta umbes 5 ml ­salvei, eukalüpti, nulu vm eeterlikku õli.

Tee ise auru

Kui nina on nohune, on hea määrida piparmündi-eukalüptiõli sisaldava taimesalviga. Võib ka teha inhalatsiooni männipungade, iisopi, salvei või raudrohuga – taimed kausi põhja ja kuum vesi peale. Siis pea kausi kohale ja rätik üle pea. Nii saab kogu nägu, ka otsmik, põsed ja kurk desinfitseeritud ja pisikud ei pääse edasi. Inhalatsioon leevendab ka hingamisteede põletikke.

Teeks sobivad külmetuse ja palaviku korral iisop ja pärnaõis, mõlemad ajavad korralikult higistama. Kui tunned, et köha on tulekul, pane keema Islandi samblik – tahab 30 minutit keeda ja siis veel 10 minutit seista. Maitse ja toime parandamiseks võib koos samblikuga potti pista kibuvitsamarju. Viimane annab C-vitamiini ja karotiine, mis on kasulikud limaskestadele. Islandi samblik ajab samuti higistama ja alandab palavikku.

Palavik näitab, et organism võitleb, ja seda pole mõtet lihtsalt tabletiga maha võtta. Taimeteed ja loodusravimid hävitavad haigustekitajaid ja aitavad organismil haigusega toime tulla.

Köha korral on head ka aed-liivatee, paiseleht, samuti kassinaeri ja altee õied, lehed ja juured. Metsataimedest on parim sookail, aga kuna see on mürgine, siis võetakse lonkshaaval tass päevas.

Kibuvitsaga kurguvalu vastu

Kurgupõletiku korral on abiks kibuvitsamarjatee, salvei ja iisop. Pehmendamiseks võib lisada kassinaeri või altee õisi, lehti või juuri. Väga hästi aitab kurgumandlipõletiku vastu kibuvitsasiirup, millele on lisatud nelki ja ingverit. Ise teeme igal sügisel ja praegugi pole hilja, marju on rannas veel küll.

Korja värskeid ja tugevaid marju, pehmed ja pruunid on ussitanud. Pane ööpäevaks sügavkülma, sulanud marjad aja läbi mahlapressi. Ise kasutan aeglaste pööretega mahlapressi. Mõne sidruni või õuna võib ka vahele panna, et hapukust saada. Siis lisan vett ja moosisuhkrut, nelki, ingverimahla ning keedan siirupiks. Siirupit saab ka teisiti teha – keeda marju tasasel tulel 2–3 tundi, siis kurna ning seejärel suhkru, nelgi ja ebaküdoonia vm hapu mahlaga keema.

Kui sügavkülmas ruumi, võib mahlapressist läbi lastud pastat ka seal hoida ja haiguse ajal tarvitada. Selles on suures koguses C-vitamiini, mis aitab immuunsüsteemil põletike ja haigustega võidelda.

Külmal ajal ja külmetuse korral sobivad joomiseks ka aedmonarda-, pune- ja melissitee. Mahladest jõhvika-, astelpaju- ja pihlakamahl.

Hea, kui haigeks jäädes need taimed ja salvid-siirupid olemas on. Praegu saab veel korjata viimaseid iisopeid, liivateed, salveid, monardat, kassinaerist ja alteed. Metsast saab Islandi samblikku, kibuvitsamarju ja männipungi.

25.09.2019 27.09.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto