/nginx/o/2020/05/24/13117342t1h6558.jpg)
/nginx/o/2019/09/25/12595944t1h9132.jpg)
2011. aasta rahvaloenduse andmetel elab Eestis 180 rahvuse esindajaid. Mina näiteks olen eestlane. Minu abikaasa on itaallane. Kui meie lapsele Eesti ID-kaardi tegemisel küsiti minult lapse rahvuse kohta, siis vastasin ma «eesti ja itaalia». Mulle tundus selline vastus mõistliku ja loomulikuna. Ametnikus tekitas see vastus aga pahameelt.
«Ma küsisin rahvuse, mitte kodakondsuse kohta,» turtsatas ta mulle. «Kodakondsust saab kaks olla, rahvust üks.»
Jaa, ma tean ise ka, et rahvus ja kodakondsus on kaks erinevat asja. Ja et täisealiseks saamisel peaks minu ja minu abikaasa lapsed valima, kas nad tahavad Eesti või Itaalia kodakondsust. Aga seda ma küll ei teadnud, et juba sünnist alates peaksid nad (või siis mina nende eest) valima, mis rahvusest nad on.