Umbes kaks kolmandikku rannikuvette jõudvast lämmastikuvoost pärineb inimtegevusest, sh põllumajandusest, olmest ja tööstusest ning umbes kolmandik loodusmaastikelt ja atmosfäärist. FOTO: PEETER KÜMMEL/SAKALA

Lämmastiku järjekorranumber (7) perioodilisussüsteemis kattub juhtumisi kohaga meie kandi universumi elementide tähtsuse reas – seda leiab meie galaktikas seitsmendaks kõige sagedamini. Ka maa peal leidub lämmastikku üksjagu, atmosfääris koguni üle kolmveerandi kogu mahust. Elusainegi on lämmastikurikas – igas valkude ehituskiviks olevas aminohappes leidub seda, nagu ka igas nukleiinhappe ahela lülis.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Taimede ja bakterite sümbioos lämmastikumajanduse nimel on toetanud terve suure tsivilisatsiooni teket. Hiina rahva peatoiduseks olev riis pole ligi 2000 aasta jooksul vajanud lämmastikuga väetamist.